Arvutis ei pea ainult kolle tapma
Sünnipäeva eel on paljud vanemad laste rünnaku all. Oodatakse uut nutitelefoni või tahvelarvutit. Mis siis, et telefon on alles poolteist aastat vana või arvuti kasutamise võimalus kodus olemas.
Selliseid probleeme pole peredes, kus tuleb keskenduda igapäevasele toimetulekule. Kui aga raha lapsele uue tehnikavidina soetamiseks justkui oleks, peavad vanemad mõtlema, kas uut asja ka tegelikult vaja on.
Pere ja Kodu küsitletud IT-spetsialistid, kel enamikul on ka endal lapsed, andsid nagu ühest suust vastuse, et VAJA pole lapsele küll ühtegi nutiseadet.
“Tehnikavidinad, mida konkreetne pere järeltulijaile ostab, on väga mitmekesised – videomängudest nutitelefoni ja tahvelarvutini –, ja argumendid nende ostude taga pole kindlasti ratsionaalsed,” tõdeb IT-visionäär ja õppejõud Linnar Viik. “Või vähemalt on need argumendid harmoonias ettevõtete turunduskommunikatsiooni poolt üles ehitatud kuvandiga.”
Viigi sõnul on aga tõsi, et lapsed väga tahavad uusi tehnikavidinaid. Eks seegi või armastavate vanemate silmis ühe argumendina arvesse tulla.
Koos lapsega netti
Nagu ühest suust ütlesid arvutimaailma ja lastega kokku puutuvad inimesed ka, et tähtis pole, mitu nutiseadet lapsel on, vaid mida ta nendega teeb. Ehk: kui laps arvutit peale tapmismängude ka arendavateks tegevusteks kasutab, on kõik korras. Aga selleks vajab laps vanema suunamist. Viimane võib olla keeruline, sest arvutimaailmas kipuvad noored vanematest targemad olema.
IT Koolituse koolitus- ja arendusjuht Veronika Tuul kuulub nende õnnelike hulka, kes tänu oma ametile saab 12-aastasele tütrele Kirkele internetimaailmas teejuhiks olekuga hakkama.
Veronika on märganud, et lisaks sellele, et vanemad on lastest võhiklikumad, nad ka alahindavad end. “Vanemad ei tunne netti ega vaevu ka ennast sellega kurssi viima. Aga nad peaksid olema arvuti ja internetiga tuttavad, et lastele toeks olla. Isegi kui te eriti ei taipa, üritage jätta lastele muljet, et te midagi ikka jagate,” soovitab ta.
Vanematel võib olla kasu teadmisest, et arvutikäsitsemise tehnilise poolega saavad lapsed enamasti ise hakkama. Abi vajavad nad pigem suhtlemise ja turvalisuse osas. Ka novembris Inglismaal esitletud uuring näitas, et lapsed on ohustatud ahistajate poolt tihti just nutiseadmetes, eriti telefonis.
Mida teha, kui Skype’is tahab keegi võõras sõbraks saada? Või mängufoorumis hakkab keegi tundmatu juttu ajama? “Sellistes küsimustes oskaks iga vanem last suunata, aga kui me oleme öelnud, et ui-ai, sellest netivärgist ei tea ma midagi, ei julgegi laps abi küsima tulla,” hoiatab Veronika.
Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja ja Kullo huvikeskuse IT-ringi juhendaja Artur Stepanovi hinnangul on laste teadmised arvutikasutamise turvalisuse osas napid. “Igal aastal on mul juhus, kus kaaslased varastavad mõne lapse parooli ja hakkavad sotsiaalvõrgustikes tema nime alt postitusi saatma,” toob Stepanov näite. Kuidas varastatakse? Kui lapsed on koolis ninapidi koos, vaatab keegi kõrvalt parooli sisestamise lihtsalt ära.
Veronika toob piinliku näite juhustest, kus teismelised rahuldavad end kumbki oma kodus ja filmivad seda vastastikku telefonidega. Lepitakse kokku, et videot üles ei panda, aga üks ei pea leppest kinni.
Eelmainitud näidete eest saaks last hoiatada ka tehniliselt võhiklik vanem, aga see pole võimalik, kui ta on ennast “arvutivärgist” distantseerinud.
Et ei tuleks megaarvet
Kui laps saab oma esimese nutiseadme, tuleks talle selgitada ka selle kasutamise reegleid. Mõni rakendus on päris kallis. Mõni maksab paar eurot, aga kui laps laadib selliseid mitu tükki kuus alla, tuleb arve päris kopsakas.
Kindlasti ei tohiks pärast klahvidega telefoni vahetamist nutika vastu alles jätta tavalise telefoni paketti. “Nutitelefoniga peaks sõlmima fikseeritud andmeside paketi, muidu läheb internet kalliks,” selgitab Veronika.
Paljud rakendused kasutavad netti nii, et me ei tarvitse seda teadagi. Kas tõmbavad ise uuendusi alla või ei tule me lihtsalt selle peale, et mõni mäng on netipõhine. Oma tütrega on Veronikal kokkulepe, et enne uue rakenduse allalaadimist räägib laps emaga ja vaadatakse koos, kas seda on vaja.
Arvutama koos kollidega
Mäng on väikese inimese töö ja ka mänge ei tasuks täielikult halvaks pidada. Ainult et inimene on loomult mugav ja kui last ei suunata millegi arendavaga tegelema, jääbki ta lihtsalt mängima. Suunama aga peaksid jällegi vanemad.
Tehnokratt Peeter Marveti järeltulija, 5. klassis õppiv Sten Kaarel vaatab üsna palju YouTube’i ja Minecrafti mängimise videoid. “Siis ütlen, et mis sa ainult teiste mängu vaatad, tee ise ka midagi. Siis viskabki ta paari tunniga purjeka valmis. Ehitab vabamalt kui mina,” kirjeldab Marvet.
Marvet suhtub leplikult ka tapmismängudesse. “See on osa meie kultuurist – nagu vanasti käidi linnaväljakul hukkamisi vaatamas,” ütleb ta. “Näiteks World of Warcrafti mängides õppisid mu lapsed hästi arvutama ja kauplema. Nimelt: pärast kollidega madistamist saab neilt mängus väärt nodi, mida oksjonile panna. Arusaam rahast, keskmisest ja mediaanhinnast tuli nii üsna ruttu.”
Marvet ei välista lapsele ühegi tehnikavidina ostmist, aga soovitab enne talt küsida: mida sa sellega teed? Ta tõdeb, et enamik vanemaid ei oska seda küsida ega saadud vastust korralikult hinnata, ammugi mitte suunata last huvitavamate võimaluste juurde. “Vanematele ja õpetajatele tuleks teha koolitusi mängudest,” pakub Marvet.
Nutitelefon esimene, tahvel viimane
Tehnikaseadmeid vajalikkuse järgi liigitades jätab Veronika tahvelarvuti kõige viimaseks. “Lauaarvutitega on võimalik ise luua, see on arendavam. Tahvliga on võimalik ainult tarbida,” selgitab ta. Väga üldistades saab isegi öelda, et tahvelarvuti võib muuta lapse liiga mugavaks.
Kui tal on olemas nutitelefon ja kodus arvuti, siis Veronika isiklikult enam tahvli järele vajadust ei näe. Neil on küll kodus tahvelarvuti, kuid reegel on, et kodunt välja seda ei viida, ja nagu öeldud, rakenduste suhtes tuleb läbi rääkida.
Veronika tunnistab, et tema lapsel nutitelefoni pole. “Kui praegune telefon peaks katki minema, siis ilmselt ostame järgmiseks ka nutika, sest tavalist on juba raske leidagi,” ütleb Veronika. Nutitelefonis saab laps kujundada endale isikliku meelelahutuskeskkonna, laadides alla just talle sobivaid rakendusi.
Kui peaks olema mõni selline laps, kellel peale klahvidega telefoni ühtegi muud tehnikaseadet pole, mida talle kõigepealt osta? Sõltub jällegi sellest, mida laps tolle asjaga teeks. Veronika ise alustaks võib-olla nutitelefonist. Viimaseks jätaks tahvelarvuti, kuna selle kasutusala kordab teisi (telefoni ja lauaarvutit), seda on ebamugav kaasas kanda ja see on ka üsna kallis.
Laste alatine argument uute asjade lunimisel on: “Aga kõigil teistel on!” Nutitelefonide osas võib see isegi paika pidada. Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani tõdeb, et klahvidega telefone kasutavad lapsed on juba vähemuses. Panil poleks midagi selle vastu, et nutiseadmeid ka õppetöös tarvitada. Seni on katsed Kadrina koolis kahjuks jäänud selle taha, et lapsed kipuvad otsingusüsteemide kasutamise asemel sotsiaalvõrgustikesse piiluma.
Nutiseadmeteta ei juhtu midagi
Ent kui lapsel pole tahvelarvutit või nutitelefoni, kas ta võib seetõttu tulevikus eakaaslastest kehvemasse olukorda jääda? Eestis liigutakse vaikselt e-õpikute ja e-töövihikute suunas. Lapsed tulevad arvutiga tundi, laevad rakenduse alla ja õpivad. See pole utoopia.
Ükski küsitletud spetsialistidest ei arvanud siiski, et paberist õpikud päriselt kaoksid. Aga isegi kui mõne aasta pärast peaksid lapsed ranitsa asemel arvutikotiga kooli tulema, pole need jõnglased, kellel täna on vähem “vidinaid”, sugugi kehvemas olukorras.
“Esiteks õpivad lapsed ruttu, teiseks vahetuvad seadmed kiirelt ja uue põlvkonna seadme kasutamist peab ka eelmise kasutaja uuesti õppima,” rahustab Veronika vanemaid, kel pole võimalust või soovi lapsi tehnikavidinatega varustada.
Soovita lapsele kasulikke rakendusi
Math Workout (Android, tasuta) – hea matemaatikateemaline mängude kogumik kogu perele. Sobib nii liitmist ja lahutamist õppivatele mudilastele kui ka täiskasvanutele, kes tahavad mõõta oma tähelepanu ja kiirust.
Drawing cartoons (Android, tasuta) – võimaldab mänguliselt ja lihtsalt luua ise multifilme. Vajab natukene nokitsemist ja juhendamist, kuid tulemus on alati eriline!
Daisy the Dinosaur (iPad, tasuta) – rakendus võimaldab juba mudilastel programmeerida. Väikene draakon hüppab, liigub, kahaneb ja suureneb täpselt selles järjestuses, mis pisikese programmeerija poolt ette antud.
Pic Collage (Android, tasuta) – võimaldab piltidest teha toredaid fotokollaaže, mida telefonist vaadata või sotsiaalvõrgustikesse üles laadida.
Magisto Video Editor & Maker (Android, tasuta) – rakendus võimaldab teha kiiresti ja mugavalt filmitud videolõikudest professionaalse väljanägemisega filmiklippe, lisada muusikat ja efekte.
Ajakiri Täheke (iPad, ühe numbri hind 1.79) – veebiajakiri, mis sisaldab värskeid jutte, luuletusi, meisterdusi, mõistatusi jm 5–10aastastele lastele.
Rahvakalender (Android, tasuta) – praktiline rakendus, mis annab infot rahvuslike tähtpäevade kohta: mida neil päevadel tavaliselt tehti ning kuidas neid nüüdisaegsel kombel tähistada.
Elo Odres
Ilmunud ajakirjas Pere ja Kodu
