7 nõuannet, mida iga lapsevanem kasutama peaks


Juuli 16, 2015

Kategooria: Kasvatamine

Iga lapsevanem on tuttav olukorraga, kus võsuke näiliselt tühja asja pärast jonnib või peres kehtivate reeglite vastu mässab. Siit artiklist leiad seitse elulist nõuannet, kuidas lapse käitumisest paremini aru saada ning probleemolukordi ennetada ja lahendada.

Vanemad on pere hierarhias alati lapsest kõrgemal, kuid see ei tohi mingil juhul muutuda võimupositsiooniks. Käsud ja keelud on mõeldud ju ikkagi selleks, et lapsele turvaline kasvukeskkond luua. Aga kuidas siis olla lapse jaoks autoriteetne vanem, kes oskab piire seada ning samal ajal ka väikese inimese tunnete ja soovidega arvestada?

1. Aita lapsel oma tunnetest aru saada ja neid lahti seletada
Lapsed käituvad tihti halvasti vaid seetõttu, et nad lihtsalt ei oska teisiti olukordi lahendada. Selle asemel, et öelda lapsele “ära löö” või “ära karju”, püüa välja selgitada, millised tunded antud teo taga peituvad. Selleks sõnasta pingeline olukord ümber ning küsi näiteks nii: “Ma saan aru, et sa oled praegu väga vihane, et väikevend sinu legomaja ära lõhkus”. Seejärel peegelda lapsele tema tundeid ja ütle, et tal on täielik õigus olla vihane, ning arutage koos, kuidas selle tundega toime tulla. Kuigi see nõuab vanemalt aega ja kannatust, õpetab see lapsele oma emotsioonidega toimetulemist ja konfliktide turvalist lahendamist.

2. Ära mine lapse negatiivsete emotsioonidega kaasa
Kahjuks muudab lapsega seotud konfliktide lahendamine paljud vanemad väga emotsionaalseks ning tulemuseks on järjekordne tüli, mis ei vii soovitud lahenduseni. Probleemi lahendamisel püsi alati konkreetse teema juures, ära lase end mõjutada lapse ebasobivast käitumisest ega keskendu õigustamisele. Kindlasti ei ole sobilik lapse ees teisi halvustada, olgu selleks siis teine lapsevanem, õpetaja või keegi kolmas. Pea meeles, et kui sa lapse peale karjud või teda koguni lööd, kaotad suure osa oma autoriteedist, ja näitad, et sa ei oskagi probleeme muudmoodi lahendada. Kui suudad jääda rahulikuks, vaoshoituks ja toetavaks, näitad ka lapsele ette sobiva käitumisviisi.

3. Kuula oma last, aga sea talle ka piirid
Iga vanema ja lapse vahel valitseb eriline side, kuid kindlasti ei tohiks ära unustada piiride seadmist. Piirid aitavad lapsel õppida teistega arvestamist, turvaliselt uusi asju katsetada ja ennast tundma õppida – seeläbi on lapsel lihtsam elus hakkama saada. Läbimõeldud ja põhjalik selgitus, mis on lapsele lubatud ja mis mitte, aitavad tal maailma selgemalt ja turvalisemalt tajuda. Näiteks saab ohtlikud asjad lapse käeulatusest ära panna, selgitades, miks selline tegevus vajalik on. Kindlasti peab piiride seadmisel ka lapse selgitusi kuulama ja mitte äärmustesse laskuma. Oluline on leida kuldne kesktee, sõlmida lapsega kokkulepe toetavalt ja austusega, sest pelgalt käskudel, keeldudel ja karistusel põhinev kasvatusviis ohustab tõsiselt lapse ja vanema vahelist lähedussuhet ning lapse arengut.

4. Õpeta oma last olukorda hindama
Lapsed ei mõtle reeglina oma käitumise tagajärjele, vaid võitlevad neile ebasobivate reeglite vastu. Lapse arengu seisukohast on ka selline käitumine tegelikult teatud juhtudel oluline, kuid vanema roll on õpetada lapsele, kuidas tema positiivsed või negatiivsed otsused edasisi olukordi mõjutavad. Võtame elulise näite, kus laps teatab, et ta ei õpi koolitööks või keeldub tulemast õuest tuppa. Ära vihasta, vaid küsi lapselt, mis võib tema arvates juhtuda siis, kui ta tööks ei õpi või kokkulepetest kinni ei pea. Selline arutelu viib soovitud olukorrani, kus laps õpib ise sarnastes situatsioonides tegu-tagajärg seoseid nägema ning nende üle arutlema.

5. Näita, et oled ise oma käitumisega eeskujuks
Kui näed, et laps reageerib teatud olukorras ebasobivalt, võta hetk ja mõtle, kuidas sa ise antud situatsioonis käitud. Näiteks käib täiskasvanutel üritustega sageli kaasas alkoholitarbimine ja suitsetamine, mis annab lastele signaali, et see on igati aktsepteeritav ajaviitmisvorm. Tuleb meeles pidada, et nii sinu enda kui ka last ümbritsevate inimeste suhtumine ja käitumine mõjutavad last kõige enam. Lapsed kipuvad õppima meie tegudest ja eeskujust. Kui lapsevanema teod ja sõnad ei ole kooskõlas, on lapsel segadus, ta ei tunne end valikutes turvaliselt ning ei tea kuidas tegelikult on õige käituda. Vanemal on oluline roll lapsele piiride selgitamisel. Ema-isa ülesandeks on rääkida täiskasvanute ja laste valikute erisusest alkoholi ja tubaka tarbimisel, eelistades tarbida alkoholi üritustel, kus lapsi ei ole.

6. Pea meeles, et tagajärjed on osa elust
Paljud lapsevanemad püüavad igal võimalikul moel lapsi ebamugavatest olukordadest säästa või teevad nende eest kõik ette-taha ära. Näiteks oma toa koristamine või matemaatikaülesannete lahendamine on ju ikkagi lapse mitte ema-isa kohustused. Ära tee lapse eest tema tööd ära ega mõtle välja vabandusi. Loomulikult peab jälgima, et olukordadest õppimine oleks lapse jaoks ohutu. Vanemana saad sa last julgustada, toetada, aidata ja motiveerida, õpetades, et ta peab edaspidises elus oma kohustustega ise hakkama saama.

7. Tea, et halvasti käituv laps otsib sisimas sinu abi
Ükski laps ei taha “halb laps” olla. Mida halvemini laps käitub, seda suuremas hädas ta on – see ongi lapse viis abi paluda. Laps peab oma tegude eest küll vastutama, aga vanema kohustus on tagada talle turvaline keskkond ja usalduslik kodune õhkkond. Selleks veetke koos kvaliteetselt aega. Kui laps sind vajab, siis on väga oluline see aeg lapse jaoks leida. Loomulikult ära unusta oma elu ja vajadusi, sest laps vajab õnnelikku ja rahulikku vanemat. Kui tunned, et ei saa mõne olukorraga hakkama, siis otsi tuge ja abi lähedastelt või spetsialistidelt. Uuri ka erinevaid toetavaid materjale positiivse vanemluse kohta. Alustuseks sobib väga hästi näiteks Tark Vanem veebileht.

 

Tekst: Rita Rätsepp, psühholoog


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 85 lugeja jaoks kasulik.