Paks laps – paratamatus?


Juuni 12, 2015

Kategooria: Toitumine

Kuigi teadlased üritavad leida seletust kehakaalu vohamisele – räägitakse isegi paksuse geenist – pole üht vastust leitud.

Ja jääbki järele see, millest on tüdimuseni räägitud: me liigume vähe ja sööme valesti!

Vaevalt, et me ameeriklastele, kes ülekaalulisuse osas esirinnas sammuvad, niipea järele jõuame, aga ohu märke on meilgi. Mõistagi ei ole missindus mingi mall, mille järgi kõik peaksid joonduma, ent kui kilosid koguneb liiga palju, peaks ühel hetkel tõmbama piiri, sest iga lisakilo kujutab ohtu tervisele. Vahel on võitlus kaaluga aga üsna vaevaline.

Ja kui sa ikka oled raske kondiga ja jässakamaks loodud, siis sa ka jääd selliseks – geneetikat ümber ei tee. Vahel ei saa missiks ega mannekeeniks isegi juhul, kui teed iga päev trenni ja jälgid kaalu. Sa oled selline, nagu oled.

Lõputu isu

Särasilmne kolmeteistkümnene Kaarin, kes eelistab rääkida varjunime all, ei kanna nabapluusi ega puusapükse, nagu praegu popp. Kui ta nappi pluusi peegli ees proovibki, tõmbab selle nii palju allapoole, et ümar kõhuke jääb peitu. Aga selliste teksastega, mis vaevu puusanukini ulatuvad, on tal lihtsalt ebamugav.

Oma pikkuse kohta – 160 cm – on tal praegu umbes 15 kg lisakaalu ja see tähendab naiste mõõdus riideid nr 42.
Kaarini kaal on olnud sünnist saati ülemisest piirist kõrgemal ja õnnetuseks on see number kogu aeg kasvanud: algul 4 kg üle, siis 5–6 lisaks…
“Tal oli sünnist saati hea isu. Mäletan aega, kui ta juba suppe ja püreesid sai – mina olin siis paha ema, kes võttis kausi eest ära ja ütles, et rohkem ei saa.

Praegu teen kodus kõige lahjemaid toite, mida oskan. Mingeid saiakesi, komme, küpsisepakke ega krõpse meil ei ole. Ma olen enda arust juba kõik asjad järele proovinud, aga… tal on lihtsalt tohutu isu. See oli vist esimeses klassis, kui leidsin hommikul tema padja alt leivakoorukese – hilja õhtul me ei söö, aga tal oli kõht tühi,” meenutab ema.

Kõige ümaram oligi Kaarin esimeses-teises klassis. Sellest ajast on laps käinud igal aastal endokrinoloogi juures. Tal on kontrollitud kõike: veresuhkrut, kilpnääret, südant… Arstid ütlevad, et viga pole midagi. Et tulevikus tuleb tal ilmselt kaalujälgimisega tegelda.

Kaalu jälgimine

“Paljude jaoks on sõnal “kaalujälgimine” negatiivne maik küljes. Tegelikult ei tähenda see midagi muud kui tervislikku toitumist, mille puhul on tähtsaim mitmekülgsus,” ütleb lastearst ja toitumisspetsialist Mai Maser.

Ehkki kaalujälgijate rühma nooremaid kui 13aastaseid ei oodata, käisid ema ja Kaarin seal juba poolteist aastat tagasi. Laps võttis isegi 8 kg alla, aga siis ei tahtnud ta enam minna ning ema ei sundinud ka. Ja kuigi rühmast saadud põhitõed on käigus siiani, tuli natuke kaalu jälle tagasi.
“Alati on neid, keda tõepoolest miski ei aita, kuigi… ma arvan, et sel puhul on ikka viga toitumises,” ütleb Mai Maser. “Kahjuks ei ole meil väga peent biokeemilist laborit, et täpselt mõõta, mida ja kui palju tuleks süüa. Seepärast on mõnel inimesel ainevahetus nii paigast ära, et kulub aasta tervislikku toitumist, enne kui see hakkab õigetesse rööbastesse nihkuma ja kaal langema.”

Tohter toonitab, et kindlasti ei tohi ennast näljutada, sest organism vajab “regulaarselt kütust”. Kui kõht on liiga tühi, on insuliinitase nii kõrge, et keha nõuab toitu veel ja veel. Kui siis ükskord söögi ligi saadakse, paisub kõhutäis liiga suureks. Ka siis, kui organismil jääb millestki puudu, ei tarvitse kaal langeda.

Vana tõde – liikumine on A ja O

Rattaga sõita, hüppenööriga hüpata, jalgsi käia – seda saab teha igaüks. Aga kas see on nüüd sellest, et ülekaalulisel on raskem end liigutada või on pontsakam lihtsalt loomu poolest laisem… igal juhul nõuab alustamine suurt pingutust. “Kui jaksu napib, siis alusta väiksemast koormusest,” soovitab Mai Maser.

Aga trennis käimisega polegi nii lihtne, et lähed ja käid. Eestis on trennides ikka veel sageli nõnda, et kui sinust tippsportlast ei saa, pole sa sinna oodatud.

“Kolmandas klassis tahtis Kaarin minna ujumise trenni. Algul öeldi jajah, tulge-tulge, aga kui kohale läks, siis teatati, et ei kõlba,” kurdab ema.
Praegu käib Kaarin teist aastat tantsimas ja on väga rahul. Õnneks on meil ka selliseid treenereid, kes ei tee pontsakusest probleemi. Ja õnneks on üksikuid kehalise kasvatuse õpetajaid, kes ei nõua kõigilt lastelt normide täitmist ega võta viimast tahtmist end liigutada. Kaarinil on vedanud: arst andis paberi, et ta ei pea kõiki norme täitma ja neiu kehaline on pidevalt viis olnud.

Lapse ülekaal on kogu pere probleem. “Andsime aru, et füüsiline koormus on see, mis aitab, ja oleme püüdnud ise temaga palju tegelda. Kui suusatama läheme, võtame ta kaasa, lisaks rattasõidud, ujumine… Kevadel vaatasin: ohoo, päris kena neiu juba. Aga suvel, kui trenni ei olnud, läks asi jälle veidi käest. Nüüd hoian pöialt, et ta saaks tantsutrennis edasi käia. Kolm korda nädalas trenn, kaks korda kehaline, nädalavahetustel meiega koos – füüsilist koormust on palju.”

Õrnem aeg on ees

Kaarini emale ütlevad arstid, et puberteedieas on kaks võimalust – kas asi läheb veelgi hullemaks või taandub ümarus tasapisi. “Minu silm ütleb, et ta hakkab õige na-tu-ke välja venima.”

Mai Maser kinnitab, et küpsemise aeg on tõepoolest selline, kus ka piitspeenike neiu võib veidi priskemaks minna, sest sidekude muutub veerikkamaks, ainevahetus teiseneb. “Siis on küll oluline jälgida, et neiu liigselt ei maiustaks, vaid sööks rohkem puu- ja köögivilju, jooks palju. Samas, liigselt muretseda ka ei tasu, sest puberteediea priskus kaob enamasti aja möödudes.”

Siiski on oluline, et kogu pere oleks lapsele toeks. “Ma ei saa ju teda kogu aeg ainult keelata: ära söö! Olen siis läinud seda teed, et kui õhtul üks ports söödud, ütlen: ärme meie, naised, enam võta! Samas ei tohi asja ka üle tähtsustada, kuskil on see õrn piir.”

Õnneks pole Kaarinit koolis narritud. “Kuna ta ei ole vaikne ja tossike, vaid iseenda eest seisja, siis on ta vist sõnavõtjad paika pannud. Ma olen ise ka õpetanud, et kui keegi midagi ütleb, siis ütle vastu. Küllap ta sellepärast oma kaalu pärast ei põe. Muretsen rohkem mina, kes ma tean, et lisakilosid pole kerge kanda. Ja kurb on see, et ta peab terve elu jälgima, mida ja kui palju sööb. Mis edasi saab, seda ei tea – hell iga on veel ees. Kui tuleb esimene armastus… ja keegi midagi ütleb, võetakse kõike ju väga südamesse.”

Aga psühholoogid kinnitavad, et just siis läheb kergemaks. Kui tüdruk leiab oma poisi, tunneb ta, et on midagi väärt.

MIDA SÖÖMISEL SILMAS PIDADA?

Märksõnaks on mitmekülgsus.

  • Iga päev tuleks süüa umbes 200 g puuvilja ja 300 g juurvilja. See ei tähenda, et sööma peaks grammi täpsusega, kuid 200 g asemel ei tohiks olla 2 kg – puuviljad sisaldavad fruktoosi (puuviljasuhkrut) ning igaüks teab, et sügisesel õunaajal tuleb kaalu hoopis juurde.
  • Eelistada tuleb tumedaid täisteratooteid: täisteraleiba ja -pastat, pruuni riisi ning sepikut.
  • Valguvajadust võib katta katta ka pähklitega. Need on küll rasvarikkad, aga rasv on hea ajutegevusele.
  • Õli on samuti tähtis, kuid kogused ei tohi olla suured – miinimum on 10 g, maksimum 30 g.
  • Lastele on kindlasti vaja piimatooteid, sest paremat kaltsiumiallikat ei ole. Ülekaalulisuse korral võib valida rasvatu kohupiima ja 10%-lise koore, aga piim peaks olema vähemalt 2,5%-line. Vedelaid piimatooteid (piim, keefir, hapupiim, jogurt) peaks laps jooma kindlasti kolm klaasi päevas.
  • Ühel toidukorral võib kartulit süüa koguses, mis täidab kõhu.
  • Kartuli võib ühel toidukorral päevas asendada kõhutäie pastaga. Hea, kui see on täisterapasta.
  • Süüa tuleb nii sageli, et ei teki näljatunnet.
  • Enne sööki tasub juua vett või porgandimahla, mis vähendab isu ja täidab kõhtu. Juua tuleb 1,5–2 liitrit vett päevas, sest vesi vaigistab nälga. Veepuudus võib olla ka väsimuse põhjuseks.

Ülekaalulisuse haiguslikud põhjused

1. Endokrinoloogilised põhjused:

  • kilpnäärme alatalitlus, mille korral laps ei söögi palju, kuid tänu aeglasele ainevahetusele talletub kõik rasvkoes;
  • neerupealiste ületalitlus, mille korral lisaks rasvumisele on lapsel ka kõrge vererõhk ja kasv jääb kängu.

2.Geneetilised põhjused, mida esineb väga harva.

Kas olete heas vormis?

  • Täiskasvanute ülekaalulisust hinnatakse kehamassi indeksi järgi: kaal (kilodes) jagatud pikkuse (meetrites) ruuduga. Näiteks kui inimene kaalub 58 kg ning on 1,73 m pikk, on tema indeks 19,38.
    Kui indeks jääb vahemikku 19–22, on kaaluga kõik korras. Mida suurem indeks, seda enam liigseid kilosid.
  • Laste kaalu hinnatakse kaalu- ja kasvukõverate järgi.
  • Kaks aastat tagasi tehtud rahvusvahelise uuringu põhjal oli 13- ja 15aastaste laste hulgas kõige vähem ülekaalulisi Leedus. 35 riigi hulgas jäi Eesti tagant kuuendale kohale, mis pole
    sugugi halb. Kui meil on selles vanuses ülekaalulisi poisse 10%, siis Kanadas on nende hulk 25%. Ülekaalulisi tüdrukuid on kõikjal veelgi rohkem kui poisse.
  • Oma kehakaaluga pole 15aastastest tüdrukutest rahul 35%, poistest 9%. 13aastastest tüdrukutest ei ole rahul 28% ning poistest 16%.

perejakodu.ee


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 13 lugeja jaoks kasulik.