Müüdid toitumise kohta


Juuni 12, 2015

Kategooria: Toitumine

Purustame mõned enamlevinud müüdid toitumise kohta.

Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks.

Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste – need kõik annavad päris palju energiat.

Müüt: Külmutatud köögiviljad on kallid ja madala toiteväärtusega.

Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Müüt: Munad sisaldavad palju kolesterooli, sellepärast tuleks neist loobuda.

Tegelikkus: Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli, kuid vere kolesteroolitaset tõstab pigem suur küllastunud rasvhapete sisaldus toidus. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine, munavalk on väga kõrge toiteväärtusega. Terve inimene võib riskivabalt süüa 3–4 muna nädalas.

Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks.

Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Väherasvane hautatud või grillitud punane liha on aga väga hea raua- ja valguallikas.

Müüt: Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont.

Tegelikkus: On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab “kontide” süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.

Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks.

Tegelikkus: Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und.

Müüt: Mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva.

Tegelikkus: Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.

Müüt: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.

Tegelikkus: Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist, mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid.

Müüt: Kohupiim on tervislik ja seda võib süüa nii palju, kui hing ihkab.

Tegelikkus: Päris nii see pole. Kohupiim on küll kasulik, kuid nn peidetud rasvasisaldusega piimatoode. Sellised salaohtlikud toiduained on ka pirukad-koogid-saiakesed, rasvane juust ja vorst. Kohupiim sisaldab märkimisväärselt valke, kuid liiga suur valkude kogus toidus kurnab neerusid. Ja maitsestatud kohupiimakreemid sisaldavad sageli küllalt palju suhkrut

Müüt: Šokolaad teeb paksuks.

Tegelikkus: Nii ja naa. Igasuguse šokolaadi innukas söömine rikub talje õige pea, seevastu tükike tumedat kõrge kakaosisaldusega (vähemalt 70%) šokolaadi päevas võib aidata eemal hoida südamehaigusi.

Müüt: Ainult hamburger on rämpstoit.

Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel rämpstoit. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook.

Müüt: Saunas saab liigsetest kilodest lahti.

Tegelikkus: Kahjuks ei saa. Saunas kaotame rohkesti vedelikku, kuid joomise käigus taastub kaal kohe.

Müüt: Light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta.

Tegelikkus: Ainult sellest ei piisa, kogu toiduvalik tuleb üle vaadata, soovitatav on ka rohkem liikuda.

Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa.

Tegelikkus: See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Kes pärast sportimist kaks tahvlit šokolaadi sööb, ei pruugi alla võtta mitte grammigi.

Müüt: Mida rohkem sporti tehes higistada, seda rohkem kaal kaob.

Tegelikkus: Kahjuks nii see ei ole. Kaalu langetamiseks ehk rasvade põletamiseks on otsustav õige pulsisagedus. Kirvereegel on, et treeningu ajal peab inimene olema võimeline suhtlema, sest ainult siis toimub veel rasvapõletus. Jätke sobiva pulsisageduse leidmiseks meelde järgmine valem: 0,6–0,7 x (220 – vanus) ning sellise pulsisagedusega peaks treenima järjest vähemalt 45 minutit.

Müüt: Paastumine on tervislik viis organismi “puhastada”.

Tegelikkus: Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui valguvarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa jt. organite valkusid. Paastumine kahjustab tervist ja on mõttetu, selle kahjulikud tagajärjed võivad avalduda pikema aja möödudes.

Müüt: Suhkru söömine teeb paksuks.

Tegelikkus: Jah, aga ainult siis, kui suhkrusisaldusega toidust ja jookidest saab ülemäärast energiat, mis ära ei kulu.

Müüt: Suhkru söömine põhjustab diabeeti.

Tegelikkus: Kui diabeeti ei ole, siis suhkru söömine seda ei põhjusta. Diabeedi riski suurendab ülekaal, kuid ei ole tähtis, mille söömisel see on tekkinud. Diabeetik peab jälgima mitte ainult suhkru, vaid ka muude süsivesikute sisaldust toidus.

Müüt: Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

Tegelikkus: Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.

Müüt: Kõhnumist soodustavate toidulisanditega on võimalik kaalus alla võtta 15 kg kuus.

Tegelikkus: See ei ole võimalik, sest isegi täielikul nälgimisel väheneb kehakaal nädalas umbes 1,5 kg. Üle 1 kg kaalu vähenemist nädalas ei soovitata, sest sellega võivad kaasneda tõsised tervisehäired.

Müüt: Paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.

Tegelikkus: On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toiduaineid ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia puhul peab loobuma teatud toiduainetest.

Müüt: Limonaad ei tõsta kehakaalu.

Tegelikkus: Kui juua soojal suvepäeval 1,5 liitrit karastusjooki, mis sisaldab umbes 150 g suhkrut ja annab ligi 600 kcal energiat, siis on vähese energiakulu korral kehakaal kiire tõusma. Parimaks janukustutajaks on ikka vesi!

Müüt: Inimene peaks jooma vähemalt 8 klaasi vett päevas.

Tegelikkus: Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas umbes 2,5 liitrit vedelikku, millest 1–1,5 liitrit peaks saama jookidega ja ülejäänu toiduga. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja mahlu, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub igasugune vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.

Müüt: Gaseeritud vesi teeb paksuks.

Tegelikkus: Ei tee. Puhas vesi, olgu siis gaseeritud või gaseerimata, ei anna energiat, teinekord võib gaseeritud vesi küll tekitada maos lühiajaliselt täiskõhutunde. Maitsestatud veed võivad sisaldada ka vähesel määral suhkrut, seega ka energiat. Kui palju, seda saab teada pakendilt.

Müüt: Destilleeritud vee rohke joomine aitab puhastada organismi.

Tegelikkus: See võib tervist lausa ohustada, kuna destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal: liigne vesi tungib rakku, rakud paisuvad ja võivad kahjustuda.

Müüt: Energiajoogid annavad energiat.

Tegelikkus: Energiajookideks nimetatud joogid sisaldavad peaaegu sama palju suhkrut kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini ja teisi koostisaineid, mis suurendavad ajutiselt nii vaimset kui ka füüsilist võimekust, kuid pärast pingelist tööd peaks hoopis järgnema rahulik puhkus energiavarude taastamiseks. Kuna paljude energiajookide koostisosade tarbimise ohutu ülempiir ning ka koosmõju on määramata, ei soovitata energiajooke juua üle 500 ml päevas. Kindlasti ei sobi energiajoogid lastele.

Müüt: Pits alkoholi annab sooja.

Tegelikkus: See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.

Müüt: Vein ja õlu kui lahjad alkohoolsed joogid ei tekita sõltuvust.

Tegelikkus: Tähtis ei ole see, mida sa jood, vaid kui palju sa jood. Kaheliitrisest 10% õlle pudelist saab sama palju alkoholi kui pooleliitrisest viinapudelist.

Allikas: toitumine.ee


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 13 lugeja jaoks kasulik.