Millal ja kuidas hakata valmistuma teismeeaks?


Veebruar 27, 2015

Kategooria: Kasvatamine

Miks põgenevad nii paljud teismelised noored arvutimängude ja äppide maailma? Millal on viimane aeg midagi ette võtta, et see nii ei läheks?

Teismeliseiga toob noore jaoks kaasa rohkelt pingeid, ebakindlust ja kõhkluseid, millega noor ei pruugi sugugi mitte alati toime tulla. Nii võib hakata inimlikku toetust, kiitust või lohutust asendama hoopis ebatervislik toitumine. Kui kodus jääb õrna ikka jõudnul vajaka tähelepanu, võib noor seda otsida läbi kaasõpilaste kiusamise.

Et kogeda murede unustamiseks vahetut, lühiajalist heaolutunnet, hakkavad teismelised sageli uimasteid tarvitama. Kogunenud pingete maandamiseks kiputakse ennast vigastama. Uimasti mõju all või olulise inimese heakskiitu otsides võib noor sattuda vahekorda, mida ta ise sugugi ei soovinud. Ohtusid, kui palju.

Kas vanematel on võimalust sellist käitumist ära hoida?

Paljude uuringute põhjal on teada, et kõige tõhusamalt saavad vanemad probleemset käitumist ennetada ajal, mil riskikäitumist veel ei ole – lapsepõlves ja varases noorukieas. Siis, kui lapsed on uimastite tarvitamisega juba alustanud, on ennetustöö ja reeglite seadmine juba palju keerulisem.
Et valele teele sattumist ennetada, tuleb lapsele õigel ajal õpetada suhtlemist, enesekehtestamist, probleemilahendust ja otsustamist.

Järgnevalt mõned näiteid võimalustest, kuidas vanemad saavad oma lapsi riskikäitumise eest kaitsta.

1. Avatud ja usaldusväärsed suhted

Mida paremad on kodused suhted, seda väiksema tõenäosusega peab laps hilisemal eluperioodil otsima muid mooduseid pingetest vabanemiseks. Usaldusväärsete suhete hoidmisel on suureks abiks oskus last kuulata ning ennast selgelt väljendada.
Aktiivse kuulajana saab vanem ümber sõnastada lapse poolt väljendatut (nt „Sinu arvates…“, „Kas ma sain õigesti aru…“) ning peegeldada tagasi tema tundeid (nt „Sind tegi kurvaks…“, „Sulle ei meeldinud…“).

Iseenda tunnete ja mõtete väljendamiseks sobivad minasõnumid, mille kaudu kirjeldatakse ennast – oma mõtteid, tundeid, vajadusi. Need aitavad ennast teistele arusaadavaks teha ning õpetavad ka lapsele, kuidas sõnastada ja väljendada tundeid teisi süüdistamata ja ründamata.
Selle asemel, et näiteks öelda: „sa oled sõnakuulmatu“, võiks lapsele öelda: „ma olen pettunud, kui pean mitu korda paluma sul mänguasjad põrandalt ära koristada“.

2. Avatud lapsevanem on valmis mõttevahetuseks.

Igal pereliikmel peab olema õigus oma tundeid ja mõtteid väljendada ilma, et sellest tüli majja tuleks. Last võiks julgustada oma arvamust avaldama, et toetada tema algatusvõimet ja aktiivsust.
Kui laps julgeb kodus „EI“ öelda ning oskab ennast kehtestada, julgeb ta seda suurema tõenäosusega ka väljaspool kodu teha.

Ennast kehtestades seisab inimene enda õiguste ja vajaduste eest, arvestades samas ka teiste inimeste mõtete, tunnete ja vajadustega ning aktsepteerides eriarvamusi. See tähendab, et laps ei pea alati kodus oma tahtmist saama, kuid tal on õigus oma tundeid ja arvamust väljendada ning omada vanematest erinevat arvamust. Heaks lahenduseks eriarvamuste korral on kompromissid – seeläbi õpib ka laps, et vahel tuleb oma soovidest osaliselt loobuda.

3. Vaba aja sisukas veetmine

Kvaliteetsete suhete juurde kuulub üksteise jaoks aja leidmine. Ühisest ajaveetmisest võiks kujuneda iganädalane rutiin, mis tervele perele rõõmu pakub. See võib tähendada ühist loomaaias käiku või hoopis pühapäevast jalgrattasõitu, ühiseid väljasõite loodusesse või teistesse linnadesse, teatri- ja kontserdikülastusi või hoopis pannkoogihommikuid.

Sama olulised on ka vanemate endi tunded ja vajadused – lapsega koos oldud aeg ei tohi muutuda tööks ja stressiks.

Lapse vaba aja sisustamine aitab oluliselt vähendada ohtu, et laps hakkaks teismelisena rohkem riske võtma. Sport ja huvitegevus mitte ainult ei täida lapse vaba aega, vaid aitab ka tutvuda teiste noortega. Vaba aega saab sisustada ka raamatuid lugedes, meisterdades või omaette trenni tehes.

Elamusi, vaheldust ja seiklusi otsivale noorele sobivad näiteks rula- ja vigurrattasõit, rulluisutamine, ronimine ja matkamine või surfitrenn. Need aitavad riskivajadust maandada ning hoida teda eemal tõsisematest ja eluohtlikest riskidest.

4. Vajalik on positiivne tagasiside

Kõigil noortel esineb perioode, kus nende enesehinnang on madal või kui nad tunnevad end ebakindlalt. Positiivse enesehinnangu kujunemiseks vajab noor toetust ja positiivset tagasisidet.
Vanem saab abiks olla, et märgata ja esile tõsta lapse tugevusi. Lapse jaoks on oluline teada, et vanemad armastavad teda täpselt sellisena, nagu ta on ning mitte sellisena, nagu ta võiks olla. Koolis või huviringis olgu eesmärgiks proovimine ja osavõtt, mitte täiuslikkus ja tulemused.

Kui midagi ei suju, ei pea vanemad kohe sekkuma, vaid pigem julgustama last veelkord üritama. Lapsel on oluline kogeda tunnet, et ta sai ise hakkama! Laps on võimeline igapäevaseid tegevusi ise tegema ka siis, kui see tal veidi kauem aega võtab. Mida paremini tal välja tulema hakkab, seda rohkem kosub tema eneseteadvus. Nii ei paista ebaõnnestumised hirmutavate ja ülesaamatutena, vaid ajendina veelkord proovida. Harjumus iseseisvalt tegutseda ja lahendusi otsida, aitab hiljem hoiduda nii uimastite tarvitamisest kui eakaaslaste survega kaasa minemisest.

5. Kokkulepped nii peres kui kogukonnas

Peresiseste kokkulepete seadmine algab juba lasteaiaeas ning neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele ja arengule. Ühised kokkulepped tuleb kehtestada erinevates valdkondades, olgu need siis lauakombeid puudutavad reeglid või vastutusi jagavad kokkulepped.

Ka uimastite osas tuleb seada piirid enne, kui laps nendega kokku puutub. Peale esimesi katsetusi alkoholi ja tubakaga on hilja selliseid kokkuleppeid sõlmima hakata. Alkoholi osas peab kokkulepe hõlmama ka lahjat alkoholi, sest näiteks purk siidrit sisaldab rohkem etanooli kui pits viina.
Ükski alkohoolne jook pole laste jaoks ohutum kui teine, kuna kõigil neist on ajule ühesugune mõju. Lapsed saavad suurepäraselt aru, et on asju, mida täiskasvanud tohivad, aga lapsed mitte – näiteks kasvõi auto juhtimine.

Uimastite tarvitamise keeld peab kehtima ka kodus, see tähendab, et lapsel ei lubata alkoholi ega suitsu proovida vanemate juuresolekul. Mida lubavamad on vanemad alkoholi ja tubaka osas koduses keskkonnas, seda rohkem tarvitavad noored uimasteid ka väljaspool kodu.

Seatud reeglite tagamaid tuleb lapsele selgitada, et noor mõistaks, miks need on seatud. Lapsele võiks näiteks rääkida, et uimastite tarvitamine ei ole vajalik ega mõistlik tegevus ka täiskasvanute jaoks. Lapsed, kelle vanemad on neile seadnud kindlad reeglid, alustavad uimastite tarvitamist harvem ja hiljem kui need, kellele pole piire seatud.

Mida rohkem teha koostööd last ümbritsevate inimestega, seda tõhusam ennetustöö on. Vanemal tasub uurida, kas ja kuidas tegeletakse lapse lasteaias või koolis riskikäitumise ennetamisega. Abiks on suhete loomine lapse sõprade vanematega, et kehtestada oma lastele sarnased reeglid. Suhete sõlmimine annab kõigile vanematele võimaluse olla paremini kursis oma lapsega toimuvaga ning luua ühiselt kogukond, kus üksteisest hoolitakse.

6. Vanem paneb aluse eeskuju kaudu

Positiivse käitumise tunnustamine ja toetav armastus aitab lapsel kujundada usku iseendasse ja püüelda suurema sõltumatuse poole. Last tasub tunnustada näiteks koostöö tegemise, abivalmiduse, sõbralikkuse ja hoolivuse, heatahtlikkuse ja kaastunde väljendamise eest.

Eriti hea on tuua välja oma tundeid lapse positiivse käitumise kohta: „See teeb rõõmu, et sa oled lahke ja jagad oma komme ka teistega“. Tunnustamine sisendab lapsele eneseusku, mis on parim kaitse tulevikus eesseisvate pingete eest.

Ära ei saa unustada ka vanemate endi käitumist ja oskuseid. Lapsed õpivad nii läbi jälgimise kui ka sihipärase harjutamise. Kuigi vanem võib alkoholi tarvitada, on soovitatav lapse ees seda piirata. Ka tubakatooteid (sealhulgas e-sigaretti ja vesipiipu) ei tohiks vanemad kodustes ruumides tarvitada.

Mida paremini oskavad vanemad toime tulla raskuste ja keeruliste olukordadega, seda suurema tõenäosusega omandavad ka nende lapsed eluks vajaminevad oskused. Vanematel on võimalus koos lastega õppida kuidas tugevaid emotsioone väljendada teisi häirimata ja endale ning teistele haiget tegemata. Vihaseks saades on smõistlik hetkeks aeg maha võtta, et hiljem jätkata poolelijäänud vestlust rahulikuna.

Pole ühte ainuõiget tehnikat, mis aitaks kindlustada lapsele turvalise ja murevaba tuleviku. Kuid vanematel on võimalik märgatavalt suurendada lapse oskustepagasit, mis aitavad tal ka keeruliste olukordadega hakkama saada.

Karin Streimann, TAI laste ja noorte tervise vanemspetsialist
perejakodu.ee


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 11 lugeja jaoks kasulik.