Miks, millal ja kuidas last kiita?


September 12, 2016

Kategooria: Kasvatamine

Oluline osa vanemaks olemisest on lapsele teatud distsipliini ja käitumisraamistiku kehtestamine, mis käib paraku tihti keeldude ja eitava kõneviisi kaudu. Me noomime lapsi, kui nad oma ebasobiva käitumisega piire ületavad, kuid unustame sageli tunnustada nende püsivust ja sihikindlust. Kõik lapse katsetused ja proovimised, nii edukad kui ka ebaõnnestunud, väärivad alati tunnustamist. Kui kiidame lapse püüdlusi, siis kinnistame temas soovi harjutada, õppida ning omandada seeläbi uusi oskusi ja teadmisi, mis aitaksid lõpuks soovitud eesmärgini jõuda.

Vanema heakskiit motiveerib last

Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemahariduse eksperdi Ly Kasvandiku sõnul tahavad lapsevanemad sageli teada, kuidas panna lapsed vanemate soovitud käitumist jätkama ning kuidas kasvatada lapses huvi ja õppimissoovi? Kuidas saavutada seda, et suure õhinaga alustatut ei katkestataks järsku ega otsitaks uusi huvitavaid tegevusi?

TAI ekspert toob ühe peamise motiivina välja lapse soovi pälvida vanema heakskiitu. “Seetõttu on oluline, et enne, kui me oma last kiitma asume, oskaksime märgata ja vaadelda, kuidas laps tegutseb. Ka kiitmise viis – see, kuidas me seda teeme ja mida täpselt ütleme – on väga oluline.”

Tühi kiitmine ei vii sihile

Tihti väljendavad lapsevanemad oma positiivset või kiitvat suhtumist sõnapaariga: “Tubli tüdruk” või “Tubli poiss”. Lihtne kiitus on hea, kuid see ei pruugi anda lapsele õiget signaali. Lapsevanema jaoks on oluline kõigepealt endale selgeks teha, mille eest ta last kiidab, ja seejärel see sõnum ka lapse jaoks selgelt sõnastada ning edasi anda. Tähtis on anda lapsele teada, mida ta peaks edaspidi tegema, et sellist tähelepanu ja kiitust saada. Õigesti sõnastatud tunnustus kasvatab lapse püsivust ja tahet oma tegutsemist veel paremaks lihvida ning seeläbi vanemate tunnustust pälvida.

Kuula oma last

Mõnikord annavad lapsed ise märku, mis neile öeldud kiidusõnade juures meeldib ja mis mitte. Kui lapsevanemana näed, et pärast kiitust “Tubli oled!” tõmbub laps endasse, ei vaata sulle otsa või lihtsalt ühmab midagi, siis on paslik küsida, mida laps ise oma tegevusest arvab. Tihti juhtub, et lapse enda arvates ei õnnestunud tema tegevus päris nii, nagu ta soovis, või ei pea ta vanema öeldut piisavaks kiituseks. Sellisel juhul võiksid laps ja lapsevanem koos arutada, millised olid ootused, mis õnnestus ja mida proovida järgmisel korral teisiti teha. Fookus peaks olema pigem protsessil, mitte niivõrd lõpptulemusel.

Lapse intelligentsuse kiitmine annab talle lühiajalise uhkusetunde

Maailma üks tunnustatumaid motivatsiooniteema uurijaid, C. S. Dweck, on uurinud tuhandeid lapsi, et teada saada, miks mõni laps naudib õppimist ja on selle juures püsiv, isegi kui tal tuleb ületada seejuures erinevaid takistusi, samas kui teine laps on valmis vähem pingutama ja kui edu kiirelt kätte ei tule, otsib uue tegevuse. Dwecki uuringutest selgus, et oluline on säilitada lapse motivatsioon ja vastupidavus õppida.

Kui lapsevanem annab lapsele lõpliku hinnangu selle kohta, kas ta on tark või mitte, siis võetakse talt ära soov oma oskusi edasi arendada. Sellised lapsed kardavad teha vigu ning eksides nad pigem varjavad oma vigu või valetavad selle kohta. Nad ei õpi ka pingutama, sest neis kinnistub tasapisi uskumus, et head tulemused lihtsalt tulevad või siis ei tulegi. Sellisel juhul süvendab vanem lapses arvamust, et intelligentsus on tema põhiomadus ja seda ei saa muuta. Kui vanem kiidab lapse pingutusi soovitud tulemuseni jõuda, annab see lapsele sõnumi, et oma oskusi arendades on võimalik saavutada häid tulemusi.

Kolm olulist nõuannet lapsevanemale:

1) Jälgi oma last ja ole kursis tema tegutsemisviisidega. Märka, kui laps teeb väikseid edusamme.

2) Tunnusta ka lapse pingutusi midagi saavutada, mitte ainult saavutusi.

„Sul tuli väga ilus pilt välja. Mulle meeldib, et sa proovisid joonistades erinevaid värve ja selle tulemusena jõudsid kõige paremini sobivate värvideni.“

„Mul on sinu üle hea meel, sest sa said matemaatikas hea hinde. Ma nägin, et sa proovisid kodus erinevaid ülesandeid lahendada, uurisid raamatust valemeid ja testisid ennast. See toimis hästi.“

3) Tunnusta last iga väiksemagi pingutuse eest. Nii kordab laps positiivset käitumist palju suurema tõenäosusega.

„See oli raske ülesanne ja mul on hea meel, et sa pühendusid sellele, keskendusid ning said selle tehtud.“

Foto: Heikki Avent


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 11 lugeja jaoks kasulik.