Mida teha, kui su lapsel on mure?


September 20, 2016

Kategooria: Kasvatamine

Lapsevanemad kuulevad tihti nõuannet: “Märka lapse muret ja ole tema jaoks olemas!“ Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk selgitab, mida see praktikas tähendab ja kuidas üldse aru saada, et last vaevab mure. Millele siis tähelepanu pöörata ja kuidas oma lapse jaoks olemas olla?

Igal lapsel oma mure

Täiskasvanu ja lapse arusaamad murest on tihtipeale täiesti erinevad. Laps võib olla mossis, sest ta ei näinud koolist koju tulles naabertänava hoovis oma lemmikkoera, kuigi ta oli seda hetke päev otsa oodanud. Laps võib olla vaikne või õnnetu ka seetõttu, et keegi narris teda või ta unustas joonistamisvahendid koju ega saanud oma lemmiktegevusega koolis tegeleda. Sellises olukorras ei pruugi laps ise aru saada, miks tema tuju ära läks ja mida ta tunneb. Sarnaselt täiskasvanutele, kes ärrituvad argipäevaste viperuste peale (jääd autoga ummikusse, ajad lemmikpluusile ketšupit peale), on ka lapsel palju igapäevaseid asju, mis alati ei suju ning tekitavad temas stressi ja rahulolematust.

Kuidas käituda ja lapsega kontakti luua?

Kui laps tuleb koju, on mossis või tõsine, kuid küsimustele ei vasta ja keeldub abist, siis võib vanem end nõutuna tunda. Mida teha?

Laps vajab, et vanem oleks tema jaoks olemas, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Püüa märgata, milline on sinu laps õnneliku ja rahulolevana, ning jälgi, kuidas ta käitub siis, kui miski teda vaevab. Kuula, mis lapsel päeva jooksul juhtunud on, ja küsi konkreetseid küsimusi. Näiteks kui tead, et lapsel oli kunstiring uue õpetajaga, siis uuri, mida seal tehti ja kuidas lapsele õpetaja meeldis. Ole kursis sellega, kes on su lapse sõbrad ja õpetajad, ning millised on lapse jaoks parasjagu olulised teemad. Lisaks olukordade kirjeldamisele palu lapsel rääkida, mida ta juhtunud sündmustest arvas ja kuidas ta end tundis („Kui sa nägid, et Muhvi ei olnud hoovis, siis mida sa tundsid/mõtlesid?“). Nõnda mõistab ka laps ise, miks naabri koera mittenägemine teda kurvastas.

Avatud suhtlemine oma lapsega näitab, et sa hoolid ja mõistad. See omakorda tõstab lapse enesehinnangut, pannes teda tundma, et ta on oluline. Tähtis on last kuulata ja mitte õpetada, kuidas ta oleks pidanud käituma või ennast tundma.

Aita laps probleemi lahendamiseni

Selle asemel, et ise probleemi lahendama hakata, püüa last aidata lahenduseni jõuda. Kaasa teda aktiivselt lahenduse otsimisse. Aita tal mõista, et homme võib tema lemmikkoer jälle hoovis olla ja ta saab teda tervitama minna. Et alati tuleb uus päev, kui saab uuesti proovida. Kinnita lapsele, et sa usud, et ta saab hakkama – nii enda tunnete kui ka teinekord mõne mure või probleemi lahendamisega.

Lisaks selgitamisele ja verbaalsele toetusele vajavad lapsed ka lähedust ning soojust. Kallista last, anna talle oma käsi või lihtsalt kalluta end lapse poole, et ta saaks sinule toetuda. Lapsed mõistavad seda kui soojuse ja läheduse väljendust. Ole avatud, jäta diivanil enda kõrvale ruumi, andes nõnda märku, et laps saab sinu kõrvale tulla.

Kui lapsel on suurem mure, millest ta kardab rääkida ja mis vajab rohkem süvenemist, siis lähtu samuti eelpool kirjeldatud tegevustest. Kui su enda mõistus otsa saab, siis jaga oma muret pereliikmete või lähedase sõbrannaga – koos arutamine on alati tulemuslikum kui üksi pusimine. Kui ka sellest ei ole abi, siis tea, et on olemas spetsialiste, kes oskavad ja tahavad sind aidata.

Foto: Heikki Avent


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 31 lugeja jaoks kasulik.