Mida teha, kui laps on ülekaaluline?


Juuli 20, 2017

Kategooria: Toitumine

Ülekaalulisel lapsel on märksa kergem kehakaalu langetada kui ülekaalulisel täiskasvanueas. Kurb on tõsiasi, et üle 60% lastest, kes on ülekaalus enne puberteeti, on tõenäoliselt ülekaalulised ka täiskasvanuna.

Ülekaaluliste ja rasvunud laste arvukuse tõus on kahtlemata väga murettekitav. Liigse kehakaalu probleem on väga mitmetahuline ning  on raske täpselt öelda, kui suurt osa sellest on põhjustanud vale toitumine. Tasakaalustamata toitumine, eeskätt liigne suhkru- ja rasvarohke toidu ning vähene köögiviljade, täisteratoodete, pähklite ja seemnete tarbimine võib põhjustada ülekaalulisust. Selle kõrval on aga ka vähesel füüsilisel aktiivsusel, geneetilistel, keskkondlikel ja kultuurilistel teguritel ning inimese isiklikel hoiakutel oma osa.

Liigne energiatarbimine võib peituda erinevate põhjuste taga

  • Liialdamine energiatihedate toitudega, näiteks maiustuste, pagaritoodete, energiarohkete poolfabrikaatide, magusate kohupiimakreemide ja hommikusöögihelvestega. Nendest saadav vitamiinide ja mineraalainete hulk on energiaga võrreldes ebaproportsionaalselt väike ning söömisest tekkiv täiskõhutunne võib olla üürikene.
  • Suurte toidukoguste söömise tõttu liiga suur toidust saadav energia võrreldes sööja energiavajadusega. Söömise ajal muude asjadega tegelemine, toidu ahmimine, aga ka väga suurtest toidunõudest söömine võib tingida selle, et korraga süüakse liiga palju.
  • Ka tooraine ja toiduvalmistamisvõtted võivad oluliselt mõjutada toidu energiasisaldust. Kui toidu valmistamisel ei jälgita, kui palju lisatakse näiteks rasvainet, koort, juustu, valmiskastmeid või magustamiseks näiteks suhkrut, siirupit, mett, siis võib ka valmiv toit olla liiga suure energiatihedusega.
  • Üksindusest, igavusest, väsimusest ja stressist söömine ning pidev näksimine.
  • Magusad joogid. Vedelal kujul võivad täiskasvanudki märkamatult suure koguse energiat tarbida, lastest rääkimata.
  • Teles, avalikes kohtades, aga tõenäoliselt kõige rohkem internetis ahvatlevad reklaamid. Harjumus veeta õhtuid nutiseadmetes mängides on kindlasti põhjustanud väga paljude laste kehakaalu tõusu. Ühelt poolt seetõttu, et lapsed liiguvad vähem, aga ka seepärast, et paljudes arvutimängudes on pildid isuäratavatest muffinitest ja kommidest ning teles filmide vahel näidatavad reklaamid suunavad lapsi magusa peale mõtlema.
  • Eeskujud. Öeldakse, et inimesed muutuvad end ümbritsevate inimeste sarnaseks. Väga tihti on ülekaalulistel lastel ülekaalulised vanemad, sportlikel täiskasvanutel sportlikud lapsed ja sõbrad. Väga tihedalt läbivate inimeste söömisharjumusteski on üsna palju sarnast.

Suur osa nendest põhjustest on lahendatavad harjumuste muutmisega, mis muidugi on raske ja ebameeldiv – juba seepärast, et väga paljusid harjumusi me endale ei teadvusta. Samas pole harjumuste muutmisel midagi ületamatut.

  • Märksa lihtsam on lapsel kehakaalu langetada, kui tema keskkond on kaalulangust toetav. Tuleb arvestada, et kõik toidukaubad, mis koju ostetakse või tuuakse, süüakse varem või hiljem ära. Kui lapsel on probleeme liigsöömisega, siis oleks targem teatuid toiduaineid mitte nii suurtes kogustes ja tihti koju osta.
  • Nii regulaarsed ja perekondlikud üheskoos söömised ning väiksema energiatihedusega toitude lapsele pakkumine aitavad toidust saadavat energiat kontrolli alla saada. Kui koguste määramisel hätta jääda, siis abiks on Tervise Arengu Instituudi NutriData toitumisprogramm, millega saab analüüsida nii lapse kui ka enda menüüd, aga muidugi võib pidada ka nõu minu või mõne muu toitumisnõustajaga.
  • Samuti on kehakaalu langetusel abiks väiksemate toidunõude kasutamine. Kui taldrikule pole võimalik korraga nii palju toitu mahutada ja juurde pannakse/võetakse vaid juhul, kui kõht tõepoolest täis ei saanud, võib energiatarbimine taas märgatavalt väheneda.
  • Maast madalast võiks lastele õpetada söögiajal söömisele keskendumist, et täiskõhutunne tekiks siis, kui kõht saab täis, mitte alles pärast liigset söömist.
  • Pigem anda lapsele suurem kogus „sooja toitu“ kui et laps jääb toidukorrast näljaseks. Pikemal perioodi jooksul „kogunenud“ nälg kompenseeritakse tavaliselt mitmekordselt magusa ja rasvasega – see on inimeste ellujäämisinstinkt.
  • Vähem aega nutiseadmetes ja rohkem liikudes. Tõenäoliselt tuleb ka lapsevanematel olla füüsiliselt aktiivsem. Arvestades liikumise positiivset mõju tervisele, on see igati väärt muutus.
  • Väheaktiivses lapses spordipisiku tekitamisel on kindlasti abi, kui veedetakse koos aega sportlike perekondadega, kellel on samaealisi lapsi.
  • Lapse söömisharjumuste muutmisel/kujundamisel on abiks, kui temaga suheldakse kui võrdsega ja tema arvamusega arvestatakse ning üheskoos jõutakse kompromissini. Kasulik oleks lapsele juba maast madalast seletada, et keegi meist ei saa elus kõike, mida soovida oskame, ja ei tee ainult seda, mida teha tahame.
  • Lapsevanema enda suhtumine peab olema positiivne ja toetav. Kehakaal on küll väga suures osas geenidega määratud. Selle asemel aga, et keskenduda negatiivsele või sellele, mida muuta pole võimalik, tuleks mõelda, kas on midagi, mis võiks aidata.
  • Juhul, kui vanem ise ei usu, et laps on võimeline kehakaalu langetama, ei saagi seda juhtuda. Tihti peale kipuvad inimesed alla andma siis, kui mõni tegevus muutub nende jaoks ebameeldivaks või raskeks. Õnneks või kahjuks on inimloomus selline, et allaandmine suudetakse enda jaoks vahel ka väga jabura põhjendusega ratsionaliseerida, nii et käega löömine tundub igati mõistlik.

Sageli on inimeste probleemid nii suured, kui suureks nad ise need enda jaoks mõtlevad. Paljud neist on lahendatavad suhtumise muutmise ja tegudele asumisega, vajadusel ka abi otsimisega. Loomulikult oleks lihtsam ja parem ka lapse puhul suurt ülekaalu ennetada, kuid tagantjärgi tarkusena see muidugi ei aita.

Kristin Salupuu, toitumisnõustaja, Tervise Arengu Instituut


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 3 lugeja jaoks kasulik.