Meelemürkide tarvitamine Eesti kooliõpilaste seas


Veebruar 27, 2015

Kategooria: Alkohol

Kui vanalt eesti noored meelemürkide tarvitamisega alustavad?

Eestis viiakse läbi regulaarseid uuringuid, et jälgida alaealiste sõltuvusainete kasutamist. Peamised uuringud on kooliõpilaste seas viimati 2012. aastal läbi viidud tervisekäitumise uuring (Aasvee jt 2012) ja iga nelja aasta tagant korratav, viimati 2011. aastal läbi viidud ESPAD-i uuring (Kobin jt 2012). Kõige noorem vanus, mida uuringud katavad, on 11-aastased.

Tubaka tarvitamine

Tubaka- ja alkoholitoodete tarvitamine on mõlema uuringu põhjal varases teismeeas (11-12 aastased) üsna levinud käitumine ning algab isegi enne 11.eluaastat.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring viidi läbi 2010.aastal 11-15-aastaste vanuserühmas. Tavaliselt on 11-aastasena suitsu proovinud suhteliselt vähesed, vanuse kasvades proovinute ja ka igapäevaste suitsetajate hulk tõuseb. Võrreldes varasemate uuringutega oli 2010. aastal positiivseks muutuseks tulemus, et suitsetamine poiste hulgas väheneb või selle algus lükkub edasi. 2010. aastal oli nende 11-aastaste poiste osakaal, kes ei ole  elu jooksul suitsu proovinud,  oluliselt suurem kui 2006. aastal (tõus 62 protsendilt  70-le). 11-aastaste tüdrukute seas ei olnud elu jooksul tubakat provinud vastavalt 82%  2010. aastal ja 83% aastal 2006.

Ka 2011. aastal läbi viidud ESPAD uuring kinnitab sarnast tulemust. Poisid olid sagedasemad tubaka proovijad ja nooremad alustajad: 52% poistest ja 38% tüdrukutest on proovinud suitsetamist 12-aastaselt või nooremalt (Tabel 1). Küsitletud 15−16-aastaste kooliõpilaste hulgas oli ESPAD-i uuringu põhjal tubakatooteid proovinud juba ligikaudu kolmveerand (73%) uuringus osalenutest. Iga päev suitsetas enda sõnul 15-16-aastaste hulgas 19% poistest ja 16% tüdrukutest. Varasemate uuringutega võrreldes on regulaarsete suitsetajate hulk poiste seas kahanenud, ent tüdrukute seas mõne­võrra kasvanud.

Alkoholi tarvitamine

Ka alkoholi tarvitamisega tehakse Eestis algust varakult ja selle tarvitamine on sage. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et alkoholi oli proovinud  40% 11-aastastest, 75% 13-aastastest ja 93% 15-aastastest kooliõpilastest.

Ligi kolmandik ESPADi uuringu tarvis küsitletud 15-16 aastastest (Tabel 1)  väitis, et jõid oma esimese siidri või õlle ära 11-aastaselt või varem.

15-16 aastaselt joovad noored juba üsna sagedasti, tihti ka suuri koguseid. Kokku oli 15-16-aastastest kooliõpilastest 44% tarvitanud alkohoolseid jooke 20 ja enam korda elus. Kolmandik (34%) märkis, et on tarvitanud alkoholi 10 ja enam korda viimase 12 kuu jooksul, mis on peaaegu korra kuus või isegi sagedamini. Pea iga kümnes õpilane (11%) oli tarvitanud alkoholi vähemalt korra nädalas ehk kuus ja enam korda viimase 30 päeva jooksul.

Eesti teismelised mitte ainult ei proovi alkoholi, vaid joovad regulaarselt  ka suuri koguseid – 53%  15-16 aastastest vastanutest olid enda sõnul vähemalt korra viimase kuu jooksul joonud viis või enam alkoholjooki* järjest. Poiste ja tüdrukute vastused omavahel oluliselt ei erinenud.

Illegaalsete uimastite tarvitamine

Illegaalsete uimastite tarvitamine on ESPAD-i uuringu tulemuste kohaselt Eesti noorte hulgas kasvanud: kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% õpilastest vanuses 15-16, siis 2007. aastal juba 30% õpilastes ja sellele kõrgele tasemele on olukord pidama jäänud 2011. aasta andmete järgi (32%) oli elu jooksul illegaalseid narkootikume proovinud 15-16 aastaste osakaal 32%.

Illegaalsete ainete tarvitamine elu jooksul  15-16-aastaste kooliõpilaste hulgas (%), 1995-2011

Alkoholi ja tubaka tarvitamine ennustab noorte kanepitarvitamist

ESPADi uuringust tuleb välja, et kooliõpilaste kanepi tarvitamine on varasema suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega seotud. 15−16-aastastest õpilastest, kes vastasid, et on elu jooksul kanepit tarvitanud olid  97%  elu jooksul suitsetanud,  99,8%  elu jooksul alkoholi tarvitanud ja  96% oli olnud purjus.

Narkootikume tarvitamine algab pisut hiljem kui tubaka ja alkoholi proovimine. Narkootikume proovitakse kõige sagedamini 14−15-aastaselt ja sageli piirdutakse ühe-kahe korraga. Noorte seas on levinuim kanep, teistest narkootikumidest on levinumad rahustid ja uinutid, mida tarvitatakse ilma arsti korralduseta, ning inhalandid, poppersecstasy ja amfetamiin.

ESPADi küsimustiku põhjal saab noorte uimastitarvitamist vaadelda ka võrdluses vaba aja veetmise eelistuste, koolikohustuse täitmise ja sotsiaalsete oskustega. Noorte uimastikasutusega on uurimuses käsitletud riskidest enim seotud:

  • sage sõpradega õhtuti väljas käimine
  • ajaviiteks ostukeskustes, tänavatel, parkides ja mujal jalutamine
  • koolikohustuste täitmata jätmine, põhjuseta puudumine
  • madal õppeedukus
  • madalad sotsiaalsed oskused ehk vähesed suhtlemisoskused

Tulemuste analüüs näitas, et puudulike sotsiaalsete oskustega õpilased alustasid suitsetamist nooremana ja olid suurema tõenäosusega igapäevased suitsetajad. Samuti olid nad esimest korda alkoholijoobes nooremalt kui paremate sotsiaalsete oskustega õpilased. Samasugune seos ilmnes ka illegaalsete uimastite tarvitamisel: Eestis levinud narkootikume olid sagedamini proovinud just väheste sotsiaalsete oskustega õpilased.

 

 Viited:

Aasvee, K., Eha, M., Härm, T., Liiv, K., Oja, L., Tael, M. (2012). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Kobin, M., Allaste, A-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringu raport. Tallinn: Tallina Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Tervise Arengu Instituut.


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 19 lugeja jaoks kasulik.