Levinud müüdid


Veebruar 27, 2015

Kategooria: Alkohol

Mõnikord usuvad vanemad, et nende võimalused laste käitumist mõjutada on väga piiratud. Mõned levinumad müüdid, mis panevad vanemaid uskuma, et nemad ei saagi midagi teha.

1.  Alkohol ja tubakas ei ole nii ohtlikud kui ebaseaduslikud narkootikumid.

Alkohol ja tubakas, ehkki seadusega lubatud, on mõlemad psühhoaktiivsed ained, millest on suur tõenäosus sõltuvusse sattuda. Esmakordse tarvitamise varane iga suurendab ka sõltuvuse riski tulevikus. Alkoholi ja tubaka teeb illegaalsetest narkootikumidest noortele ohtlikumaks see, et nad on väga kergesti kättesaadavad, seltskondlikult sallitud ja reklaamitud. ESPAD (2011) uuringu järgi  alustavad noored Eestis enese uimastamist kõige sagedamini just legaalsetest meelemürkidest ja alles siis proovivad illegaalseid aineid.

2. Selleks, et lapsele sõltuvusainete osas reegleid seada, pean ma ise olema eeskujulik.

Paljud vanemad arvavad, et kui nemad on ise suitsetajad või joovad õhtusöögi kõrvale klaasi veini, siis neil puudub õigus seda ka lapsele keelata. See ei ole siiski päris asjakohane. Täiskasvanu organism ja närvisüsteem (eriti aju eesmine osa) on juba küps ning sõltuvusained kahjustavad seda mõnevõrra vähem. Samuti on alkohol ja tubakas täiskasvanutele seadusega lubatud, alaealistele aga seadusega keelatud. Lapsed saavad suurepäraselt aru, et on asju, mida täiskasvanud tohivad, aga lapsed veel ei tee – näiteks auto juhtimine või laste kasvatamine.

3. Kodus lastele alkoholi ja suitsu proovida andmine aitab neil tulevikus sõltuvusainetega mõõdukas olla.

Kui lapsed tohivad kodus juua ja suitsetada, siis on neil ka sõprade juuresolekul tunne, et õlu, siider või suits ei ole midagi erilist ning et nende vanemad lubavad sõltuvusaineid tarvitada. Mõnikord arvavad vanemad, et kodus suitsetamise ja alkoholi lubamine vähendab riski, et laps proovib neid aineid esmakordselt ohtlikus keskkonnas oma teismeliste sõprade juuresolekul. Tihtilugu tuleb noortel sõprade survega siiski silmitsi seista ja kodune lubav hoiak neid riske ei vähenda.

Parem lähenemine on aidata noortel õppida suhtlemisoskusi, mis võimaldavad neil “ei” öelda ja samas sõprussuhteid säilitada. Samuti saab vanem aidata lapsel leida tegevust seltskondades, kus riskikäitumised on vähem populaarsed.

4.  Mõned inimesed ongi nõrgad ja satuvad kergemini sõltuvusse.

Sõltuvus ei ole kellegi saatus ja on vale öelda, et see on inimese “vaba valik”. Ka geneetilise määratuse jutt ei vasta tõele – ükskõik, kui tugev geneetiline soodumus on kellelgi alkoholismiks, ei saa temast alkohoolikut, kui ta alkoholi ei joo. Lapsed ja nende vanemad ei saa ette teada, kuidas nende geneetika alkoholile või tubakale reageerib ning kõige parem viis sõltuvustest hoiduda on luua keskkond, mis geene ei toida – lükata tubaka ja alkoholi tarvitamine täiskasvanuikka, või seda üldse mitte alustada.


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 9 lugeja jaoks kasulik.