Lapse tervist toetab vaid 100% suitsuvaba keskkond


Juuli 5, 2016

Kategooria: Tubakas

Nii suitsetajad kui mittesuitsetajad kipuvad alahindama tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjale. Ometi võivad mittesuitsetajal tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida samad haigused mis suitsetajalgi. 3-5% kopsuvähijuhtudest on põhjustatud teiste suitsu sissehingamisest.

Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas

Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tõstab mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga 10. tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja.

Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab 20 sigaretti päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad, tubakasuitsuga kohanemata ja seetõttu on tubakasuits talle ohtlikum kui suitsetajale.

Suitsetaja laps on vastuvõtlikum haigustele

Passiivse suitsetamise tagajärjel kannatavad kõige enam lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kellel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid tubakasuitsu mürkide vastu. Passiivne suitsetamine nõrgestab laste immuunsüsteemi – nad muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks, neil esineb sagedamini hingamisteede ja kõrvahaigusi ning allergiaid. Ka on suitsetavate vanemate lastel võrreldes mittesuitsetavate vanematega eelsoodumus suitsetamise alustamiseks.

Passiivse suitsetamise oht ähvardab ka vabas õhus

Õues vankrit lükkav või mudilasel käest hoidev suitsetav vanem muudab passiivseks suitsetajaks ka oma lapse. Samuti peab lapsevanem meeles pidama, et väljahingatav õhk on pärast suitsetamist veel mõnda aega mürgine ja sisaldab palju vingugaasi. Kui äsja väljast suitsetamast tulnud ema või isa haarab tuppa tulles lapse sülle või läheb vastsündinu kõrvale magama, on see eriti ohtlik.

Iseäranis varitseb passiivse suitsetamise oht lapsi õues suvel – välikohvikute, -ürituste, grillipidude ja rannahooajal. Sageli piisab suitsetaja arvates teiste säästmiseks sellest, kui suitsu eemale puhuda, ent mittesuitsetajani kandub häiriv lõhn igal juhul. Kui sigaretisuitsu lõhn jõuab lapseni, ongi ta juba passiivne suitsetaja.

Kui hoolid oma lapse tervisest, ära suitseta tema läheduses

Ainuke viis oma peret ja koduseid kaitsta on nende läheduses, eluruumides ja autos mitte suitsetada. Rõdul, aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub nii õhu kaudu kui ka riietega väga kergesti tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuudeks, mõjutades märkamatult meie ja me lähedaste tervist.

Uuringud kinnitavad ka, et e-sigarettidest väljahingatav aur sisaldab kõrvalseisjale mitmeid kahjulikke ained. Nikotiini ja kotiniini kontsentratsioon on e-sigareti suitsetaja kodus oluliselt kõrgem kui mittesuitsetaja kodus ning seega on e-sigareti aurudega kokkupuutuvad mittesuitsetajad samuti passiivsed suitsetajad.

Autorid: Minni Saapar ja Tiiu Härm, Tervise Arengu Instituut


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 6 lugeja jaoks kasulik.