Laps näppab võõraid asju – kas ja millal peaksid muretsema?


September 28, 2016

Kategooria: Kasvatamine

Sa leiad oma lapse kotist juba mitmendat korda võõra mänguasja. Kas see on varastamine? Miks sinu laps seda teeb?

Miks lapsed teiste asju endale võtavad?

Väikelapse puhul ei tähenda võõra asja endale võtmine tingimata veel seda, et tal on ka edaspidises elus soodumus varastada. Näppamist ja varastamist tuleb laste puhul ette olenemata nende soost ning vanemate sotsiaalsest taustast. Kõige enam täheldavad kasvatusteadlased sellist probleemi 5–8-aastaste laste hulgas, kuid seda esineb ka varem, 2–3-aastastel lastel. Eelkooliealised lapsed ei saa veel aru, mida tähendab asjade omamine, ning neil on raske mõista, miks nad meeldivat eset endale võtta ei saa. Seda ei tohiks lapsevanem aga kindlasti varguseks nimetada, kuna lapsel puudub arusaam, miks see vale on.

Vanema lapse puhul võib asjade näppamine näidata tema soovi piire testida ja oma julgust proovile panna. Mõni laps aga tunneb end millestki ilma jäetuna ja tahab teiste asju endale võttes end nendega sarnaselt tunda. Mõnikord tõukab last varastama ka mahajäetuse tunne ning läheduse- ja tähelepanuvajadus. Millegi näppamine on tema viis anda vanemale teada, et ta on olemas ja soovib tähelepanu.

Kuidas sellises olukorras lapsega käituda?

Jää rahulikuks ja tuleta endale meelde, et seda võib ette tulla iga lapsega. Lapsevanemate ülesanne on õpetada lapsele enesekontrolli.

Samuti on tähtis last mitte kritiseerida ja häbistada. Laps võib niigi olla oma käitumisest ärevil ja ärevuses laps ei ole võimeline oma tegevuse eest vastutust võtma. Ka ei ole ta valmis minema varastatud eset omanikule tagasi viima ja vabandust paluma, kuigi sageli käsivad vanemad näppamisest teada saades seda kohe teha.

Ole lapsega otsekohene ja aus, kuid ära teda seejuures alanda. Lapse tähelepanu juhtimine probleemsele olukorrale vajab pikemat sissejuhatust: “Ma märkasin, et sul on kotis võõras mänguasi. See kindlasti meeldib sulle ja ma tean, et sa soovisid sellist ka endale. Aga võõra asja võtmine ei ole lubatud, see on varastamine. Järgmine kord räägi minuga, kui sa midagi väga soovid, ja arutame seda. Nüüd aga vaatame, kuidas me selle võõra mänguasja omanikule ilusti tagasi anda saame.”

Lapsele tuleb õpetada, mis on varastamise loogiline tagajärg. Kauplusest näppamise puhul tuleb maksmata asi tagastada. Võõra asja vargusele peaks järgnema eseme omanikule tagasi viimine ja vabandust palumine. Kui varastatud asja ei saa enam tagasi viia, kuna see on näiteks katki, siis vabandust tasuks siiski paluda. Seejärel tuleks arutada, kuidas laps saab eseme omanikule hüvitada.

Kuidas näppamist ja varastamist ennetada?

Enamasti kipuvad varastama ja sobimatult käituma need lapsed, kes veedavad palju aega vanemate järelevalveta. Ole tähelepanelik ja näita lapse tegutsemise vastu huvi üles – see annab lapsele kindlustunde, et vanemale lähevad tema tegemised korda ning ta saab vajadusel oma asju temaga arutada. Kui siiski märkad, et laps võtab võõra asja, on oluline esimesel võimalusel sekkuda. Nõnda tajub laps, et vanemal on olukorrast ülevaade ja ta pöörab lapse käitumisele tähelepanu.

Viis soovitust lapse probleemse käitumise ennetamiseks ja lõpetamiseks:

  1. Ole oma lapse jaoks olemas ja märka, mida ta teeb.
  2. Kui laps varastab, siis sekku esimesel võimalusel.
  3. Säilita olukorras enesekontroll ja ära hakka last kohe süüdistama.
  4. Õpeta lapsele, kuidas oma käitumist kontrollida.
  5. Selgita lapsele, millised on varastamise tagajärjed.

Ly Kasvandik, Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert
Foto: Shutterstock


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 19 lugeja jaoks kasulik.