Kuidas rääkida lapsele alkoholi mõjust?


August 10, 2015

Kategooria: Alkohol

Nagu juba räägitud artiklis Alkoholi mõjust lapsele ja käitusmisnõuandeid vanematele, saavad vanemad teha palju selleks, et alkoholi tarvitamine liiga varases eas ei rikuks lapse võimalusi õnnelikuks eluks tulevikus. Siit mõned nõuanded, kuidas rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjust.

Kõik algab sellest, et vanemad teavad ise piisavalt palju alkoholi mõjust inimesele, et nad suudavad enda eeskuju olulisust mõista ja oskavad lapsega asjalikke arutelusid läbi viia.

Vanemate mõju lastele

Vanemate mõju laste alkoholi tarvitamisega seotud otsustele on oluline, sest mida hiljem inimesed alustavad alkoholi tarvitamisega, seda “tervemaks” jääb nende aju ja seda väiksem on oht, et nad hakkavad alkoholi liigselt tarvitama või tekib sõltuvus ja sellega kaasnevad muud tõsised probleemid. Lükates alkoholi tarvitamise alustamise aega võimalikult kaugele, vähemalt täisealiseks saamiseni väheneb oht, et tarvitamise üle kaob kontroll.

Vanemate mõju olulisus on selge omaenda lastega seoses ja selles osas, millist eeskuju näeb laps vanemate käitumise kaudu. Väiksemad lapsed peavad oma kodus toimuvat kõige normaalsemaks elamise viisiks ja kui sellesse kuuluvad korduvad alkoholiga peod või igapäevane napsitamine, siis nii lapsed elu näevadki. Vanema mõju on tugevaim ja parim ennetus toimub siis, kui laps pole veel alkoholi proovinud. Seega on varases lapseeas pidada põhjust pidada lihtsalt mõistetavate sõnadega vestlusi alkoholi tarvitamisest ja oma tervise hoidmisest. Vanemate suhtumine alkoholi ja isiklik eeskuju on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ka laste suhtumist. Vanemate mõju ulatub ka selleni, kui kriitilise pilguga vaatavad lapsed alkoholi reklaame ja kuivõrd lasevad end neist mõjutada.

Vanemad võiksid mõelda sellele, kas neil on vastutus ka teiste neid ümbritsevate alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes. Tegelikult saavad täiskasvanud palju teha ka selleks, et teised lapsed ei puutuks liiga varakult kokku alkoholiga ja teiste meelemürkidega. Vanemad võiks mõelda sellele, kas nad julgevad oma lapse alaealisi sõpru takistada alkoholi tarvitamisel ja kas nad on valmis tegema oma laste sõprade vanematega kokkuleppeid selles osas, millised võiksid olla laste kokkusaamised, näiteks alkoholivabad peod.

Iga vanema võiks teha oma lapsega kokkuleppe, et laps ei tarvita alkoholi enne, kui on saanud täisealiseks, sest see võib tõsiselt vähendada tema võimalusi end täiskasvanuna hästi tunda ja oma eesmärkideni jõuda. Lapsega peaks rääkima ka sellest, et joomine ei aita end õnnelikuna tunda ning oma unistusi ellu viia. Inimese võimalus eluga rahul olla on kindlasti suurem siis, kui tema aju pole enne lõplikku küpsemist veel alkoholiga kokku puutunud.

Kuidas käsitleda alkoholiga seonduvat lastega rääkides

Alkoholist rääkimine ja sel teemal arutlemine on kindlasti mõjusam siis, kui lapse ja vanema vahel on hea suhe, kui need vestlused on heatahtlikud arutelud ja kui vanema eeskuju ning käitumine kinnitavad seda, mida ta räägib. Hea suhe tähendab seda, et on olemas vastastikune austus, et vanem toetab ja tunnustab oma last, et pereliikmetele on lubatud erinevad arvamused, et julgetakse vaielda ja samas väljendatakse hoolivust. Heatahtlikud arutelud on sellised, mille käigus ei ole vanema ülesanne mitte moraali lugeda ja käsklusi jagada, vaid ta jagab oma mõtteid, kuulates huviga lapse omi. Vanema sõnade ja käitumise kooskõla on näha selles, kui ta ise käitub vastavalt sellele, mida oma lapsele õpetab.

Vanem saab olla hea eeskuju siis, kui ta last kasvatades on nii toetav kui ka piire seadev. Hooliv ja huvi tundev suhtumine vanema poolt on hädavajalik, et laps saaks end turvaliselt tunda ja julgeks omaenda arvamusi kujundada. Kui tal on lubatud juba varases eas ise mõelda ja oma mõtteid välja öelda, oskab ta seda teha tulevikus ka sõprade hulgas ning vajadusel end kehtestada, näiteks öeldes “Ei” joomisele. Piiride kogemine omakorda aitab lapsel mõista, et on mitmeid selliseid olukordi, kus vanema poolt öeldut tuleb arvesse võtta selleks, et kõigil pereliikmetel oleks hea koos olla ning tulevikus oskab laps paremini ka eakaaslastega arvestada. Lapsega hea suhte loomisel võiks vanem endalt küsida “Mida ma praegu teen selleks, et minu suhe lapsega oleks tulevikus hea ja et mu laps saaks olla õnnelik?” ning seda võiks küsida ka lapse käest, et mida tema arvates vanem võiks selleks ära teha.

Vanema eeskuju peamiselt alkoholivaba elu elamisel, vaba aja veetmisel ja lõõgastumisel ning probleemidega hakkama saamisel on tugeva mõjuga sellele, millist elu laps normaalseks peab ja millest õpib ise elama. Kokkuvõtteks võiks veelkord meelde jätta selle, et vanema ja lapse vaheline hea suhe on üks olulisemaid tegureid, mis aitab alkoholiga seonduvaid keerulisi olukordi (nii kuritarvitamist kui lapse otsustusi) ennetada.

Autor: Auli Andersalu-Targo; Audentese Erakooli ja Spordigümnaasiumi koolipsühholoog, Lastekaitse Liidu koolitaja

Loe ka laste alkoholi tarvitamise põhjustest SIIT.

Allikas: perejalaps.delfi.ee


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 9 lugeja jaoks kasulik.