Kuidas õpetada lapsele kriitilist suhtumist meedias leiduvasse


Oktoober 19, 2016

Kategooria: Alkohol

Elame kiiresti muutuvas maailmas, kus meid lisaks perekonnale ja sõpradele mõjutab ka pidev infovoog – TV, reklaamid, arvuti- ja telefonimängud, ajakirjandus. Meedia mõjutab meid märkamatult ja ilma et oleksime arugi saanud, hakkame normaalseks pidama miskit, mis enne poleks pähegi tulnud. Reklaami eesmärk on meie hoiakuid ja käitumist reklaamijate huvides muuta ning aina raskem on üldisest uudisvoost kommertshuvidega sisu eristada. Peame õppima ise ja õpetama ka oma lastele kriitilist suhtumist reklaami ning meedias, sealhulgas sotsiaalmeedias leiduvasse.

Kuidas jääda info ülekülluses iseendaks ja teha vabu valikuid?

Nooremate lastega planeerige koos, milliseid saateid vaadata, nii saad lapse huvisid pisut suunata. Kuula, mida lapsed omavahel räägivad, millised on olulised teemad, laulud, mängud – suure tõenäosusega on need mõjutatud meediast. Isegi kui teil ei ole kodus telekat, tuleb laps lasteaiast ja koolist uute teadmistega, mida teised lapsed on talle rääkinud või näidanud ning siis on tal vaja oskusi, et saadud infot mõista. Meediast õpitakse mitme erineva teema kohta: kuidas peaksid käituma „õiged“ naised ja mehed, milline on „normaalne“ peremudel, millised tegevused on lahedad ja millised mitte, milline toit on maitsev (friikartulid) ja milline pole hea (brokoli). Nähes pidevalt mingi toote (nt näokreem, mõni tehnikavidin) reklaami, tekib meil tunne, et seda on kindlasti endale ka vaja. Lapsel ei ole enesekontrolli- ja analüüsivõime veel täielikult välja arenenud, seetõttu on selline tunne tal eriti tugev ja ta võib oma soovi näiteks mänguasjapoes kohatult väljendada. Loe siit, kuidas käituda, kui midagi sellist peaks juhtuma.

Arutle koos lapsega nii seriaalides kui reklaamides esinevate tegelaskujude üle – millised tegelased lapsele meeldivad, millised mitte. Lase lapsel oma valikuid põhjendada.

Arutle lapsega, mis võis juhtuda enne ja pärast konkreetset sündmust, mida reklaamis näidati? See aitab lapsel mõista, et tegevustel on tagajärjed, kuigi neid reklaamides ei näidata.

Vii lapse tähelepanu kuulsustele, kes mingit toodet teles või raadios reklaamivad. Mis tunde see nii sinus kui su lapses tekitab? Kas sa tahaksid seda toodet osta ja tarbida?

Suuna lapse tähelepanu varjatud reklaamile – klassikaaslase särgi või nokamütsil, linnapildis päikesevarjude peal. Küsi lapse arvamust, miks ettevõtted oma logosid sellistesse kohtadesse paigutavad? Millise tunde see temas tekitab nüüd, kui ta on põhjuse üle mõelnud?

Küsi lapselt:

  • Mis sa arvad, kuidas ühe või teise toote reklaami näevad erinevate huvidega inimesed – sinu sõbrad, vanaema?
  • Kuidas sa ennast tunned, kui seda reklaami või sarja vaatad?
  • Mida selle reklaamiga tahetakse öelda?
  • Kellele see reklaam suunatud võib olla?
  • Kui sa vaatad, et inimesed reklaamis on mingit toodet tarbides rõõmsad, nende ümber on sõbrad jne, kas see tekitab ka sinus tahtmise seda toodet proovida?

Nähes telekas või internetis alkoholireklaami, pööra lapse tähelepanu sellele, et negatiivseid tagajärgi praktiliselt ei näidata.

Suuna lapse tähelepanu ka reklaamile sotsiaalmeedias – kuidas erinevatel toodetel ja brändidel on omad leheküljed, millel võib olla tuhandeid fänne.

Tee meediaanalüüsist huvitav protsess – eesmärk ei ole õpetada last meediat vältima, vaid õpetada oskusi seda mõista. Noorema lapsega alusta lihtsamate küsimustega, teismelisega saab juba edukalt ka väga keerukaid konstruktsioone analüüsida. Sellest pole midagi, kui lapsed teavad rohkem kui sina – see on ideaalne võimalus lasta oma lapsel sind õpetada. Pane tähele, millised on sinu enda meediatarbimise harjumused, eriti laste juuresolekul. Pea meeles, et sina oled lapse jaoks rollimudel, kelle pealt ta õpib.

Oluline ei ole alati jõuda õigete vastusteni, vaid aidata lapsel arendada kriitilise mõtlemise oskust ja oskust iseseisvalt reklaame analüüsida ning seeläbi ka enda käitumist kujundada.

Lapsevanemana võib tunduda, et võitlus meediaga on lootusetu, kuna see ümbritseb ja mõjutab neid kõiki. Siiski on erinevad uuringud toonud välja, et lapsevanema roll lapse väärtushinnangute loomisel on meediast olulisem ning seda ka siis, kui laps on juba jõudnud teismeikka ja tundub, et lapsevanema arvamuse tähtsus on kahanemas.

meedia_moju_kysimused

 Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 3 lugeja jaoks kasulik.