Olgu tegu lapse, nooruki või täiskasvanuga – digivahendid on saanud normaalseks osaks meie kõigi igapäevaelust. Eriti on muutunud elu alates 2007. aastast, kui ilmusid nutitelefonid – sealtmaalt on pea kõigil internet taskus, kotis ja kahjuks ka padja all.

Digivahendite ehk ekraanide hulka loetakse teler, mängukonsool, lauaarvuti, sülearvuti, iPad, nutitelefon, VR (virtuaalreaalsuse prillid) ning digimaailmas toimetamine on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik.

Lapsevanematena soovime, et meie lastest kasvaksid terved, õnnelikud ja oma eluga hakkama saavad täiskasvanud – seega tuleb meil lisaks muudele eluoskustele praegusel ajal lastele kaasa anda ka digimaailmas toimetamise ehk digihügieeni oskused. Spetsialistid leiavad, et internetisõltuvuse arengu ennetamiseks ning digivahenditest saadava kasu soodustamiseks tuleks juba varakult lastele teadlikku digivahendite ja interneti kasutamist õpetama asuda.

Digimaailmal on suur mõju meie laste mõtte- ja tundemaailma kujunemisel: mida nad väärtustavad, kuidas ja mida õpivad jne.

Samas ei maksa alahinnata vanemate mõjukust – kõige olulisemad mõjutajad lapse elus on siiski ikka ja alati tema vanemad.

Digimaailma mõjud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kasusid-plusse on palju. Näiteks arenevad arvutimänge mängides lapse visuaal-ruumilised võimed, strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus. Suurenevad loovus ja koostööoskus (laps suhtleb mängides ja hiljem sõpradega mängust rääkides), areneb enesedistsipliin ja iseseisvus (mängus tuleb järgida reegleid). Mängud võivad soodustada huvi side- ja infotehnoloogia vastu, mis võib tulevikus saada määravaks noore karjäärivalikul; toetatud on keeleõpe.

Koolitundides on õpilastele info kiirelt kättesaadav (guugeldamine, Vikipeedia jt allikad). Õpetajad kasutavad YouTube’i, interaktiivseid õpivahendeid, otsimootoreid ja mitmeid digiõppekeskkondi, et õpilaste loomuliku keskkonnaga kaasas käia ning õpikeskkonda rikastada. Ka õppimine kodus saab olla tõhusam, kui teha seda läbi Facebooki – näiteks koosõppimine grupis, sõbralt õppimises nõu küsimine. Väikelapsed ja koolieelikud saavad mänguliselt õppida tähti, kujundeid, arvutamist jm.

Digivahenditest on saanud laste ja eriti noorte enesemääratlusviis, läbi selle saab suhelda oma sõprade-tuttavatega, saada vajadusel toetust sotsiaalmeedias, kogeda eakaaslaste tunnustust. Samuti võimaldab see vabal ajal ennast teadlikult ümbritsevast välja lülitada, olla vaid iseendaga.

Kuna digivahendid on lahutamatu osa täiskasvanute ja teismeliste (ning ka nooremate laste) elust, on lapsevanematel mõistlik keskenduda digivahendite võimalustele ja nende teadlikule kasutamisele, selle asemel et midagi lihtsalt ära keelata.