Alkoholi kahjulikkus sinu lapsele


Mai 30, 2016

Kategooria: Alkohol

Kas noorele kodus alkoholi lubades hoiame ta eemal joomapidudest? Alkoholikogus, mis lapse aju ei kahjusta, on paraku uskumatult väike.

Kahjuks pole ka täiskasvanu silme all lapsele alkoholi lubamine kuigi ohutu. Nimelt on alkoholikogus, mis lapsele halvasti ei mõju, äärmiselt väike. 40kilosel lapsel on see alla 33 milliliitri 4,5% alkoholi – see on vähem kui 1/6 morsiklaasi lahjat õlut. Kogus on uskumatult väike. Neid, kes väidavad, et tema järeltulijale ei tee see midagi, pean aga kurvastama. Alkohol kahjustab laste ja noorte ajurakke palju varem, kui täiskasvanu nende juures joobe tunnuseid märkab. Seda põhjusel, et lastel ei häiru liigutuste täpsus ja tasakaal nii ruttu kui suurtel.

Teismeliste ja laste organism reageerib alkoholile ka muidu teistmoodi kui täiskasvanu oma. Näiteks ei teki noortel nii kiiresti halba enesetunnet, mis sunniks joomist lõpetama. Samuti ei jää nad alkoholi tarbides uniseks, mistõttu võivad nad kauem napsitada.

Noorte organismis tekib tolerantsus palju kiiremini kui täiskasvanutel. Seetõttu peavad nad iga korraga alkoholikogust suurendama, et saavutada samasugune enesetunne, nagu oli pärast esimest tarbimist. Aju kahjustumine algab aga ikka sama väikese koguse järel kui esimesel korral.

Alkohol kahjustab arenevat aju

Miks siis peab alkoholi tarbimisega just 21aastaseks saamiseni ootama? Passi saame ju 16aastaselt. Valimas käia võime, abielluda võime, aga viina juua ei või. Põhjus on ajus. Aju areng ei lõpe puberteedieas, vaid kestab kuni teise elukümnendi lõpuni. Katsed on tõestanud, et alkohol kahjustab arenevat aju kaks korda enam kui täiskasvanu oma. Lisaks saavad arenevas ajus kahjustada ka need piirkonnad, mis suurel inimesel jäävad puutumata.

Teismelise aju otsmikusagar peab tootma pidevalt uusi rakke, kuid alkoholi mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni.

Ajukahjustuste tagajärjed

Sagedastel alkoholitarbijatel – neil, kes joovad nädalas korra või tihemini – on raskem uut infot meeles pidada. Kõige kiiremini tõestavad mälukahjustust joomise ajal tekkivad mälulüngad ehk mustad augud. Viimased tekivad seetõttu, et alkoholi mõju all olles aeglustub ajurakkude võime salvestada infot.

Noortel esineb joomise ajal mäluauke tunduvalt tihemini kui täiskasvanutel. Püsima jäävad mäluprobleemid on põhjustatud hipokampuse kärbumisest. Kuna hipokampuse ülesandeks on paigutada infot lühimälust püsimälusse, tekib raskusi sellise info meeldejätmisega, mida on vaja meeles pidada kauem kui 20 minutit. Kõige suuremaid probleeme esineb asukoha kindlaksmääramisega, näiteks auto parkimiskoha meenutamisega. Või hakkavad asjad kodus ja tööl “kohti vahetama”.

Intelligentsuse langus ei ilmne joomisprobleemide algul, sest siis suudab aju värvata hukkunud rakkude asemele teisi. Ülesanded lahendatakse veel edukalt, kuid aju peab selleks tegema palju rohkem tööd. Joomise jätkamisel aju enam kõike kompenseerida ei suuda ning intelligentsuse langus ilmneb täies mahus. Teismelised alkoholitarbijad ei pea aga madalat intelligentsust sageli probleemiks, nende arvates on kehvad teadmised trendikad.

Kõigi alkoholi liigtarbijate käitumine muutub impulsiivsemaks. See tähendab, et nad hakkavad tegutsema impulsi ajel, jättes mõtlemise vahele. Nad ei suuda oma tegevust planeerida ega tehtud plaanidest kinni pidada. Viimast seetõttu, et neil on raske sihti silme ees hoida ning leida motivatsiooni selle nimel pingutada.

Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida. Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine raskendatud.

Noort ohustab ka depressioon

Lisaks vaimse võimekuse langusele tekitab alkohol teisigi probleeme. Vägijooke pruukivad lapsed kogevad depressiooni kuni kolm korda sagedamini kui mittepruukijad. Küsitluse põhjal oli 37% Ameerika teismelistest alkoholitarvitajatest mõelnud enesetapule. Mittetarvitajate seas oli seda mõtet mõlgutanud üle kolme korra vähem noori. Enamikul juhtudel, kui teismelisel oli nii alkoholiprobleem kui depressioon, eelnes esimene teisele. Depressiooni, teadagi, hakatakse leevendama napsiga ja nii ollaksegi nõiaringis.

Alkoholi kasutamist depressiooni leevendajana jätkab täiskasvanuna iga viies inimene, kes hakkas vägijooke pruukima enne 18. eluaastat. Hiljem alustanutest kasutab seda vahendit vaid 3%.
Ligi poolel enne 15. eluaastat napsitama hakanutest oli hilisemas elus alkoholiprobleeme. 20aastaselt ja hiljem alustanutest oli neid vaid 10%-l.

Täiskasvanuna joomist alustanute ajus võivad kahjustused pärast alkoholipruukimise lõppu osaliselt taanduda, kuid enne 21. eluaastat tekkinud kahjustused jäävad püsima. See tähendab, et kõik eespool loetletud hälbed saadavad inimest elu lõpuni.

Hoiatav mõttemäng

Kõige paremini tuleb vahe ilmsiks, kui jälgida kõrvuti alkoholi pruukimas täiskasvanuid, kellest ühed alustasid napsitamist enne 21aastaseks saamist ja teised kolmandal elukümnendil. Esimestel on tihti raskusi pidudel joomisele piiri panekuga. Nad väidavad kangekaelselt, et pole üldse purjus (sest joovastavat efekti pole tekkinud), kuigi liigutuste täpsus on juba häiritud, mälu veab alt ja käitumine ei vasta olukorrale. Pärast 21. eluaastat alkoholi tarbima hakanutel tekib joovastav efekt enne väliseid häireid. Nad võivad rohkem juua, enne kui rivist langevad.

Seetõttu peame lapsele kõigepealt selgeks tegema alkoholi kahjulikud mõjud. Alles siis on kohane rääkida, miks, kus ja kuidas alkoholi tarbitakse, ning lubada tal oma pokaalist veini maitsta. Lapsed lahkuvad kodust enne 21aastaseks saamist – selleks ajaks võiksid nad teada alkoholi tarbimise tagajärgi, sest kangemat kraami hankida pole neil kuigi raske.

Alkohol on tunnistatud raseduse ajal lootele väga ohtlikuks, mistõttu enamik tulevasi emasid sellest ka hoidub. Et lapse- ja noorukieas on alkoholi tarbimine sama ohtlik, ei ole inimesed aga kuigivõrd teadvustanud.

Autor: Astrid Hiisjärv, psühholoogiline nõustaja
Allikas: perejakodu.ee


Kas see artikkel oli sinu jaoks kasulik?

See artikkel oli 15 lugeja jaoks kasulik.